The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve. Globaalselt oleme inimkonnana suurte muutuste ja kriiside pöörises. Kuidas selle keskel vaimset heaolu säilitada? Inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ja seotusest kogukonnaga. Kui kuuluvus- ja turvatunne väheneb ja kaob ning suureneb usaldamatus riigi ja teiste inimeste suhtes, siis väheneb ka vaimne heaolu ja suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks.
Kaasaegsed tervisekäsitlused osutavad, et tähelepanuväärse osa vaimsest tervisest ja heaolust määravad ära tegurid, mis ei ole üldse seotud tervishoiuvaldkonnaga. Senisest enam on vajalik varane märkamine, haavatavuse maandamine ja suurem tähelepanu vaimse tervise probleemide ennetusele. Kasvab kogukonnateenuste ja -toe ning eneseabi ehk enesehoole (vaimse tervise hügieen, vaimse tervise esmaabi) olulisus. Võimalusi avardavad ennetuslikud digilahendused ja eneseabi toetav heaolutööstus, mis ei pruugi aga olla tõenduspõhine ega kõigile ühiskonnas kättesaadav.
Esmakordselt vaimsele tervisele keskenduv inimarengu aruanne toobki Eesti sotsiaal-, tervise- ja käitumisteadlaste süsteemse käsitluse abil välja vaimse tervise ja heaolu toimemehhanismid rõhuasetusega elukeskkonnast (suhte,- digi- ja füüsiline keskkond) ja eluviisist tulenevatele teguritele, et mõista nende eeldatavat mõju ühiskonna arengule ning avada võimalikke tulevikuvaateid.
Eesti inimarengu aruanne 2023 «Vaimne tervis ja heaolu» on kümnes SA Eesti Koostöö Kogu väljaanne. Aruande peatoimetaja on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Aruande koostamisesse on panustanud kokku 70 teadlast ja eksperti erinevatest ülikoolidest ja teadusasutustest.
Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve. Globaalselt oleme inimkonnana suurte muutuste ja kriiside pöörises. Kuidas selle keskel vaimset heaolu säilitada? Inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ja seotusest kogukonnaga. Kui kuuluvus- ja turvatunne väheneb ja kaob ning suureneb usaldamatus riigi ja teiste inimeste suhtes, siis väheneb ka vaimne heaolu ja suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks.
Kaasaegsed tervisekäsitlused osutavad, et tähelepanuväärse osa vaimsest tervisest ja heaolust määravad ära tegurid, mis ei ole üldse seotud tervishoiuvaldkonnaga. Senisest enam on vajalik varane märkamine, haavatavuse maandamine ja suurem tähelepanu vaimse tervise probleemide ennetusele. Kasvab kogukonnateenuste ja -toe ning eneseabi ehk enesehoole (vaimse tervise hügieen, vaimse tervise esmaabi) olulisus. Võimalusi avardavad ennetuslikud digilahendused ja eneseabi toetav heaolutööstus, mis ei pruugi aga olla tõenduspõhine ega kõigile ühiskonnas kättesaadav.
Esmakordselt vaimsele tervisele keskenduv inimarengu aruanne toobki Eesti sotsiaal-, tervise- ja käitumisteadlaste süsteemse käsitluse abil välja vaimse tervise ja heaolu toimemehhanismid rõhuasetusega elukeskkonnast (suhte,- digi- ja füüsiline keskkond) ja eluviisist tulenevatele teguritele, et mõista nende eeldatavat mõju ühiskonna arengule ning avada võimalikke tulevikuvaateid.
Eesti inimarengu aruanne 2023 «Vaimne tervis ja heaolu» on kümnes SA Eesti Koostöö Kogu väljaanne. Aruande peatoimetaja on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Aruande koostamisesse on panustanud kokku 70 teadlast ja eksperti erinevatest ülikoolidest ja teadusasutustest.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eesti-inimarengu-aruanne-2023466155Eesti inimarengu aruanne 2023https://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/e/eesti-inimarengu-aruanne-2023.jpg2929EURInStock/Kõik teemad/tervis ja elustiil/vaimne tervis/Kõik teemad/Eesti eile ja täna/Kõik teemad/teatmekirjandus/humaniora, socialia/Kõik teemad/humaniora, socialia/Kõik teemad/humaniora, socialia/sotsioloogia1612279859112125151485Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve. Globaalselt oleme inimkonnana suurte muutuste ja kriiside pöörises. Kuidas selle keskel vaimset heaolu säilitada? Inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ja seotusest kogukonnaga. Kui kuuluvus- ja turvatunne väheneb ja kaob ning suureneb usaldamatus riigi ja teiste inimeste suhtes, siis väheneb ka vaimne heaolu ja suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks.<br /><br />Kaasaegsed tervisekäsitlused osutavad, et tähelepanuväärse osa vaimsest tervisest ja heaolust määravad ära tegurid, mis ei ole üldse seotud tervishoiuvaldkonnaga. Senisest enam on vajalik varane märkamine, haavatavuse maandamine ja suurem tähelepanu vaimse tervise probleemide ennetusele. Kasvab kogukonnateenuste ja -toe ning eneseabi ehk enesehoole (vaimse tervise hügieen, vaimse tervise esmaabi) olulisus. Võimalusi avardavad ennetuslikud digilahendused ja eneseabi toetav heaolutööstus, mis ei pruugi aga olla tõenduspõhine ega kõigile ühiskonnas kättesaadav.<br /><br />Esmakordselt vaimsele tervisele keskenduv inimarengu aruanne toobki Eesti sotsiaal-, tervise- ja käitumisteadlaste süsteemse käsitluse abil välja vaimse tervise ja heaolu toimemehhanismid rõhuasetusega elukeskkonnast (suhte,- digi- ja füüsiline keskkond) ja eluviisist tulenevatele teguritele, et mõista nende eeldatavat mõju ühiskonna arengule ning avada võimalikke tulevikuvaateid.<br /><br />Eesti inimarengu aruanne 2023 «Vaimne tervis ja heaolu» on kümnes SA Eesti Koostöö Kogu väljaanne. Aruande peatoimetaja on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Aruande koostamisesse on panustanud kokku 70 teadlast ja eksperti erinevatest ülikoolidest ja teadusasutustest. Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve. Globaalselt oleme inimkonnana suurte muutuste ja kriiside pöörises. Kuidas selle keskel vaimset heaolu säilitada? Inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ja seotusest kogukonnaga. Kui kuuluvus- ja turvatunne väheneb ja kaob ning suureneb usaldamatus riigi ja teiste inimeste suhtes, siis väheneb ka vaimne heaolu ja suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks.<br /><br />Kaasaegsed tervisekäsitlused osutavad, et tähelepanuväärse osa vaimsest tervisest ja heaolust määravad ära tegurid, mis ei ole üldse seotud tervishoiuvaldkonnaga. Senisest enam on vajalik varane märkamine, haavatavuse maandamine ja suurem tähelepanu vaimse tervise probleemide ennetusele. Kasvab kogukonnateenuste ja -toe ning eneseabi ehk enesehoole (vaimse tervise hügieen, vaimse tervise esmaabi) olulisus. Võimalusi avardavad ennetuslikud digilahendused ja eneseabi toetav heaolutööstus, mis ei pruugi aga olla tõenduspõhine ega kõigile ühiskonnas kättesaadav.<br /><br />Esmakordselt vaimsele tervisele keskenduv inimarengu aruanne toobki Eesti sotsiaal-, tervise- ja käitumisteadlaste süsteemse käsitluse abil välja vaimse tervise ja heaolu toimemehhanismid rõhuasetusega elukeskkonnast (suhte,- digi- ja füüsiline keskkond) ja eluviisist tulenevatele teguritele, et mõista nende eeldatavat mõju ühiskonna arengule ning avada võimalikke tulevikuvaateid.<br /><br />Eesti inimarengu aruanne 2023 «Vaimne tervis ja heaolu» on kümnes SA Eesti Koostöö Kogu väljaanne. Aruande peatoimetaja on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Aruande koostamisesse on panustanud kokku 70 teadlast ja eksperti erinevatest ülikoolidest ja teadusasutustest.
