Inna Gens
Kodud ja kujutelmad
200-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites elulooraamat
Atlex 2007
See on lugu ühe juudiperekonna elusaatusest Eestis, Venemaal ja kogu maailmas. Inna Gens on sündinud Tartus 1928. aastal, õppinud Tallinnas Elfriede Lenderi gümnaasiumis ja Leningradi Ülikoolis, kuni kolmekümnendate eluaastate alguseni elanud ja töötanud ikka Tallinnas. Praegu elab Moskvas.
Raamatu haaravamad peatükid on autori meenutused oma lapsepõlvekodudest Tartus ja Tallinnas, suvepuhkustest Narva-Jõesuus, vanematest. Lugejalegi armsaks on kirjutatud vanaisa Ber ja vanaema Ida, kellest ju kõik alguse saabki. Beril ja Idal oli 7 poega ja tütar. Üks poegadest, Julius Gens, on autori isa, suur autoriteet peres ja suguvõsas. Teda võikski keskseks tegelaseks pidada. Julius Gens oli küll hariduselt jurist, kuid tegeles kogu elu raamatute ja kunstiteostega. Tal oli Baltimaade suurimaid kunsti- ja raamatukogusid. Kahjuks hävis see miljoneid väärt varandus sõja-aastatel, kui pere evakueerus. Tallinnasse jäänud kodu rüüstati, raamatud ja maalid tassiti laiali. Ka neid, mille asukoht õnnestus hiljem kindlaks teha, ei antud pärast sõda perekonnale tagasi, oluline osa ühistati Minski ja Tallinna raamatukogudesse. Järgnesid varem jõukal järjel olnud Genside vaesuse- ja kannatusteaastad.
Üks nukker niit läbib seda elulooraamatut. Kuigi Nõukogude Liidus lausa plärati rahvaste sõprusest, too nähtus tegelikult puudus. Väikerahvastest sõideti üle. Ka juudid said seda teravalt tunda. Nii oli mitmekülgselt haritud ja võõrkeeli valdaval Inna Gensil Moskvas raskusi aspirantuuri pääsemisega ja erialase töö leidmisega üksnes sellepärast, et ta oli rahvuselt juut.
Raamatust saame teada huvitavaid üksikasju kirjanike, kunstnike ja filmitegijate elust, kellega Gensid ja Katanjanid lävisid. Võib-olla ehk liigagi palju tähelepanu on pööratud Majakovski elukaaslasele Lily Brikile. Inna Gens elas temaga aastaid koos, sest abikaasa Vassili Katanjani isa kaudu olid nad peresidemetes.
Nagu enamik juute, olid ka Gensid hea haridusega. Üks seitsmest vennast, Zali Gens, töötas muuseas Elva apteegis farmatseudina. Ma tundsin teda. Vanemad elvalased peaksid tema vibalikku kuju ravimiriiulite vahel toimetamas mäletama. Oli härrasmehelik ja väärikas, napi jutuga.
Huvitav, sügava sisseelamisega kirjutatud raamat. Palju pilte.
Nasta Pino
Raamatu haaravamad peatükid on autori meenutused oma lapsepõlvekodudest Tartus ja Tallinnas, suvepuhkustest Narva-Jõesuus, vanematest. Lugejalegi armsaks on kirjutatud vanaisa Ber ja vanaema Ida, kellest ju kõik alguse saabki. Beril ja Idal oli 7 poega ja tütar. Üks poegadest, Julius Gens, on autori isa, suur autoriteet peres ja suguvõsas. Teda võikski keskseks tegelaseks pidada. Julius Gens oli küll hariduselt jurist, kuid tegeles kogu elu raamatute ja kunstiteostega. Tal oli Baltimaade suurimaid kunsti- ja raamatukogusid. Kahjuks hävis see miljoneid väärt varandus sõja-aastatel, kui pere evakueerus. Tallinnasse jäänud kodu rüüstati, raamatud ja maalid tassiti laiali. Ka neid, mille asukoht õnnestus hiljem kindlaks teha, ei antud pärast sõda perekonnale tagasi, oluline osa ühistati Minski ja Tallinna raamatukogudesse. Järgnesid varem jõukal järjel olnud Genside vaesuse- ja kannatusteaastad.
Üks nukker niit läbib seda elulooraamatut. Kuigi Nõukogude Liidus lausa plärati rahvaste sõprusest, too nähtus tegelikult puudus. Väikerahvastest sõideti üle. Ka juudid said seda teravalt tunda. Nii oli mitmekülgselt haritud ja võõrkeeli valdaval Inna Gensil Moskvas raskusi aspirantuuri pääsemisega ja erialase töö leidmisega üksnes sellepärast, et ta oli rahvuselt juut.
Raamatust saame teada huvitavaid üksikasju kirjanike, kunstnike ja filmitegijate elust, kellega Gensid ja Katanjanid lävisid. Võib-olla ehk liigagi palju tähelepanu on pööratud Majakovski elukaaslasele Lily Brikile. Inna Gens elas temaga aastaid koos, sest abikaasa Vassili Katanjani isa kaudu olid nad peresidemetes.
Nagu enamik juute, olid ka Gensid hea haridusega. Üks seitsmest vennast, Zali Gens, töötas muuseas Elva apteegis farmatseudina. Ma tundsin teda. Vanemad elvalased peaksid tema vibalikku kuju ravimiriiulite vahel toimetamas mäletama. Oli härrasmehelik ja väärikas, napi jutuga.
Huvitav, sügava sisseelamisega kirjutatud raamat. Palju pilte.
Nasta Pino
Alates
8,00 €
Ainult %1 järel
See on lugu ühe juudiperekonna elusaatusest Eestis, Venemaal ja kogu maailmas. Inna Gens on sündinud Tartus 1928. aastal, õppinud Tallinnas Elfriede Lenderi gümnaasiumis ja Leningradi Ülikoolis, kuni kolmekümnendate eluaastate alguseni elanud ja töötanud ikka Tallinnas. Praegu elab Moskvas.
Raamatu haaravamad peatükid on autori meenutused oma lapsepõlvekodudest Tartus ja Tallinnas, suvepuhkustest Narva-Jõesuus, vanematest. Lugejalegi armsaks on kirjutatud vanaisa Ber ja vanaema Ida, kellest ju kõik alguse saabki. Beril ja Idal oli 7 poega ja tütar. Üks poegadest, Julius Gens, on autori isa, suur autoriteet peres ja suguvõsas. Teda võikski keskseks tegelaseks pidada. Julius Gens oli küll hariduselt jurist, kuid tegeles kogu elu raamatute ja kunstiteostega. Tal oli Baltimaade suurimaid kunsti- ja raamatukogusid. Kahjuks hävis see miljoneid väärt varandus sõja-aastatel, kui pere evakueerus. Tallinnasse jäänud kodu rüüstati, raamatud ja maalid tassiti laiali. Ka neid, mille asukoht õnnestus hiljem kindlaks teha, ei antud pärast sõda perekonnale tagasi, oluline osa ühistati Minski ja Tallinna raamatukogudesse. Järgnesid varem jõukal järjel olnud Genside vaesuse- ja kannatusteaastad.
Üks nukker niit läbib seda elulooraamatut. Kuigi Nõukogude Liidus lausa plärati rahvaste sõprusest, too nähtus tegelikult puudus. Väikerahvastest sõideti üle. Ka juudid said seda teravalt tunda. Nii oli mitmekülgselt haritud ja võõrkeeli valdaval Inna Gensil Moskvas raskusi aspirantuuri pääsemisega ja erialase töö leidmisega üksnes sellepärast, et ta oli rahvuselt juut.
Raamatust saame teada huvitavaid üksikasju kirjanike, kunstnike ja filmitegijate elust, kellega Gensid ja Katanjanid lävisid. Võib-olla ehk liigagi palju tähelepanu on pööratud Majakovski elukaaslasele Lily Brikile. Inna Gens elas temaga aastaid koos, sest abikaasa Vassili Katanjani isa kaudu olid nad peresidemetes.
Nagu enamik juute, olid ka Gensid hea haridusega. Üks seitsmest vennast, Zali Gens, töötas muuseas Elva apteegis farmatseudina. Ma tundsin teda. Vanemad elvalased peaksid tema vibalikku kuju ravimiriiulite vahel toimetamas mäletama. Oli härrasmehelik ja väärikas, napi jutuga.
Huvitav, sügava sisseelamisega kirjutatud raamat. Palju pilte.
Nasta Pino
Raamatu haaravamad peatükid on autori meenutused oma lapsepõlvekodudest Tartus ja Tallinnas, suvepuhkustest Narva-Jõesuus, vanematest. Lugejalegi armsaks on kirjutatud vanaisa Ber ja vanaema Ida, kellest ju kõik alguse saabki. Beril ja Idal oli 7 poega ja tütar. Üks poegadest, Julius Gens, on autori isa, suur autoriteet peres ja suguvõsas. Teda võikski keskseks tegelaseks pidada. Julius Gens oli küll hariduselt jurist, kuid tegeles kogu elu raamatute ja kunstiteostega. Tal oli Baltimaade suurimaid kunsti- ja raamatukogusid. Kahjuks hävis see miljoneid väärt varandus sõja-aastatel, kui pere evakueerus. Tallinnasse jäänud kodu rüüstati, raamatud ja maalid tassiti laiali. Ka neid, mille asukoht õnnestus hiljem kindlaks teha, ei antud pärast sõda perekonnale tagasi, oluline osa ühistati Minski ja Tallinna raamatukogudesse. Järgnesid varem jõukal järjel olnud Genside vaesuse- ja kannatusteaastad.
Üks nukker niit läbib seda elulooraamatut. Kuigi Nõukogude Liidus lausa plärati rahvaste sõprusest, too nähtus tegelikult puudus. Väikerahvastest sõideti üle. Ka juudid said seda teravalt tunda. Nii oli mitmekülgselt haritud ja võõrkeeli valdaval Inna Gensil Moskvas raskusi aspirantuuri pääsemisega ja erialase töö leidmisega üksnes sellepärast, et ta oli rahvuselt juut.
Raamatust saame teada huvitavaid üksikasju kirjanike, kunstnike ja filmitegijate elust, kellega Gensid ja Katanjanid lävisid. Võib-olla ehk liigagi palju tähelepanu on pööratud Majakovski elukaaslasele Lily Brikile. Inna Gens elas temaga aastaid koos, sest abikaasa Vassili Katanjani isa kaudu olid nad peresidemetes.
Nagu enamik juute, olid ka Gensid hea haridusega. Üks seitsmest vennast, Zali Gens, töötas muuseas Elva apteegis farmatseudina. Ma tundsin teda. Vanemad elvalased peaksid tema vibalikku kuju ravimiriiulite vahel toimetamas mäletama. Oli härrasmehelik ja väärikas, napi jutuga.
Huvitav, sügava sisseelamisega kirjutatud raamat. Palju pilte.
Nasta Pino
| Tootekood | R0163395 |
|---|---|
| Aasta | 2007 |
| Autor | Inna Gens |
| Kirjastus | Atlex |
| Tõlkija | Nasta Pino |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 200 |
| EAN | 9789949441044 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | maailm |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.