The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Helmi Reiman-Neggo (1895–1920) oli üks huvitavaimaid ja haritumaid naisi 20. sajandi teisel aastakümnel Eestis. 1911. lõpetas ta Helsingi Soome Tütarlastekooli täienduskursused ning astus Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-keeleteaduse osakonda. Tema põhiõppeaineks oli soome-ugri rahvateadus ning laudatur'i tasemel Soome ja Põhjamaade ajalugu, approbatur'i tasemel kunstiajalugu ja maateadus. Tema teadustööd ilmusid raamatutena aastatel 1915–1920. ERM-i liikmena osales Helmi Reiman-Neggo muuseumi välitöödel, peale ülikooli lõpetamist 1916 oli ta juba oodatud tööleasuja. Teadustöö vallas jäi tema kureerida rahvakunst. Ta on tegutsenud ajakirjaniku ja rahvaülikooli lektorina. Võime julgesti väita, et enne Helmi Neggot läheneti meie rahvakunstile puht emotsionaalsel tasandil, tema aga viis selle käsitluse juba territoriaalselt süstematiseeritud ja võrdleva teaduse tasemele. Temalt pärinevad määratlused ja üldistused kohalikest geograafilistest rühmadest. Haaravad on ka eesti rahvakunsti kui ühtlase stiili määrangu katsed.
Helmi Reiman-Neggo (1895–1920) oli üks huvitavaimaid ja haritumaid naisi 20. sajandi teisel aastakümnel Eestis. 1911. lõpetas ta Helsingi Soome Tütarlastekooli täienduskursused ning astus Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-keeleteaduse osakonda. Tema põhiõppeaineks oli soome-ugri rahvateadus ning laudatur'i tasemel Soome ja Põhjamaade ajalugu, approbatur'i tasemel kunstiajalugu ja maateadus. Tema teadustööd ilmusid raamatutena aastatel 1915–1920. ERM-i liikmena osales Helmi Reiman-Neggo muuseumi välitöödel, peale ülikooli lõpetamist 1916 oli ta juba oodatud tööleasuja. Teadustöö vallas jäi tema kureerida rahvakunst. Ta on tegutsenud ajakirjaniku ja rahvaülikooli lektorina. Võime julgesti väita, et enne Helmi Neggot läheneti meie rahvakunstile puht emotsionaalsel tasandil, tema aga viis selle käsitluse juba territoriaalselt süstematiseeritud ja võrdleva teaduse tasemele. Temalt pärinevad määratlused ja üldistused kohalikest geograafilistest rühmadest. Haaravad on ka eesti rahvakunsti kui ühtlase stiili määrangu katsed.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/kolm-suurt-õnne177715Kolm suurt õnnehttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/o/kolm-suurt-onne.jpg00EUROutOfStock/ilukirjandus/esseistika, dokumentalistika/Kõik teemad/humaniora, socialia/folkloristika5594121012585Helmi Reiman-Neggo (1895–1920) oli üks huvitavaimaid ja haritumaid naisi 20. sajandi teisel aastakümnel Eestis. 1911. lõpetas ta Helsingi Soome Tütarlastekooli täienduskursused ning astus Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-keeleteaduse osakonda. Tema põhiõppeaineks oli soome-ugri rahvateadus ning laudatur'i tasemel Soome ja Põhjamaade ajalugu, approbatur'i tasemel kunstiajalugu ja maateadus. Tema teadustööd ilmusid raamatutena aastatel 1915–1920. ERM-i liikmena osales Helmi Reiman-Neggo muuseumi välitöödel, peale ülikooli lõpetamist 1916 oli ta juba oodatud tööleasuja. Teadustöö vallas jäi tema kureerida rahvakunst. Ta on tegutsenud ajakirjaniku ja rahvaülikooli lektorina. Võime julgesti väita, et enne Helmi Neggot läheneti meie rahvakunstile puht emotsionaalsel tasandil, tema aga viis selle käsitluse juba territoriaalselt süstematiseeritud ja võrdleva teaduse tasemele. Temalt pärinevad määratlused ja üldistused kohalikest geograafilistest rühmadest. Haaravad on ka eesti rahvakunsti kui ühtlase stiili määrangu katsed. Helmi Reiman-Neggo (1895–1920) oli üks huvitavaimaid ja haritumaid naisi 20. sajandi teisel aastakümnel Eestis. 1911. lõpetas ta Helsingi Soome Tütarlastekooli täienduskursused ning astus Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-keeleteaduse osakonda. Tema põhiõppeaineks oli soome-ugri rahvateadus ning laudatur'i tasemel Soome ja Põhjamaade ajalugu, approbatur'i tasemel kunstiajalugu ja maateadus. Tema teadustööd ilmusid raamatutena aastatel 1915–1920. ERM-i liikmena osales Helmi Reiman-Neggo muuseumi välitöödel, peale ülikooli lõpetamist 1916 oli ta juba oodatud tööleasuja. Teadustöö vallas jäi tema kureerida rahvakunst. Ta on tegutsenud ajakirjaniku ja rahvaülikooli lektorina. Võime julgesti väita, et enne Helmi Neggot läheneti meie rahvakunstile puht emotsionaalsel tasandil, tema aga viis selle käsitluse juba territoriaalselt süstematiseeritud ja võrdleva teaduse tasemele. Temalt pärinevad määratlused ja üldistused kohalikest geograafilistest rühmadest. Haaravad on ka eesti rahvakunsti kui ühtlase stiili määrangu katsed.
