Julio Cortázar
Kronoopide ja faamade lood
140-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Toledo 2022
«Kes ei loe Cortázarit, on neetud. Tema mittelugemine on tõsine silmale nähtamatu haigus, mis võib aja jooksul tuua kohutavaid tagajärgi. See on midagi niisugust nagu see, kui inimene pole kunagi virsikut proovinud. Ta muutub tasapisi kurvemaks… ja tõenäoliselt kaotab vähehaaval juuksed.»
Pablo Neruda poolt sel viisil sõnastatud kurvast saatusest aitavad hoiduda kronoobid – idealistlikud ja pöörased, ammu legendiks saanud olendid. «Kronoop on joonistus väljaspool raami, luuletus ilma riimita,» on kirjanik kunagises intervjuus defineerinud. Raamat sisaldab teisigi pidurdamatu fantaasialennuga, säravaid, jaburaid ja iroonilisi lühitekste. Näiteks praktilisi juhtnööre nutmiseks. Või trepist üles minemiseks.
Argentiinlane Julio Cortázar (Brüssel 1914 – Pariis 1984) kuulub 1960.-1970. aastate nn Ladina-Ameerika kirjanduse buumi esindajate tuumikusse, mille hulka loetakse lisaks temale eelkõige kolombialane Gabriel García Márquez, mehhiklane Carlos Fuentes ja peruulane Mario Vargas Llosa. Cortázari peateos, mahukas ja mänguline romaan «Keksumäng» on Márqueze «Sada aastat üksildust» kõrval üks buumi peateoseid, mis meieni on jõudnud Klaarika Kaldjärve tõlkes (Koolibri 2016). Kuid Cortázar on ka kõrgelt hinnatud novellide ja lühivormide meistrina, eesti keeles on seni ilmunud kolm jutukogu: «Tseremooniad» (tlk Mart Tarmak, LR 1985), «Salarelvad» (tlk Klaarika Kaldjärv, Koolibri 2011) ja «Mängu lõpp» (tlk Ruth Sepp, Toledo 2016).
«Kronoopide ja faamade lood» on Cortázari ilmselt kõige loetum teos ja koosneb neljast osast: «Käsiraamat» (koomilised juhendid igapäevasteks tegevusteks), «Kummalised lood» (ühe veidikene veidra perekonna ettevõtmistest), «Plastiline materjal» ja «Kronoopide ja faamade lood».
Cortázar elas suure osa oma elust Pariisis ja on maetud Montparnasse'i kalmistule. Tema hauasambaks on kronoobi kuju ja austajatel on kombeks viia talle surnuaeda lilli, raamatuid, kirjakesi, pliiatseid, keksukive, joonistusi… Ühel päeval ilmusid hauakivile tundmatu poolt kirjutatud sõnad: «Siin puhkab suurim kronoop.» Nagu üks õige kronoop kunagi, lasti ta sealt kindla peale jalga.
Pablo Neruda poolt sel viisil sõnastatud kurvast saatusest aitavad hoiduda kronoobid – idealistlikud ja pöörased, ammu legendiks saanud olendid. «Kronoop on joonistus väljaspool raami, luuletus ilma riimita,» on kirjanik kunagises intervjuus defineerinud. Raamat sisaldab teisigi pidurdamatu fantaasialennuga, säravaid, jaburaid ja iroonilisi lühitekste. Näiteks praktilisi juhtnööre nutmiseks. Või trepist üles minemiseks.
Argentiinlane Julio Cortázar (Brüssel 1914 – Pariis 1984) kuulub 1960.-1970. aastate nn Ladina-Ameerika kirjanduse buumi esindajate tuumikusse, mille hulka loetakse lisaks temale eelkõige kolombialane Gabriel García Márquez, mehhiklane Carlos Fuentes ja peruulane Mario Vargas Llosa. Cortázari peateos, mahukas ja mänguline romaan «Keksumäng» on Márqueze «Sada aastat üksildust» kõrval üks buumi peateoseid, mis meieni on jõudnud Klaarika Kaldjärve tõlkes (Koolibri 2016). Kuid Cortázar on ka kõrgelt hinnatud novellide ja lühivormide meistrina, eesti keeles on seni ilmunud kolm jutukogu: «Tseremooniad» (tlk Mart Tarmak, LR 1985), «Salarelvad» (tlk Klaarika Kaldjärv, Koolibri 2011) ja «Mängu lõpp» (tlk Ruth Sepp, Toledo 2016).
«Kronoopide ja faamade lood» on Cortázari ilmselt kõige loetum teos ja koosneb neljast osast: «Käsiraamat» (koomilised juhendid igapäevasteks tegevusteks), «Kummalised lood» (ühe veidikene veidra perekonna ettevõtmistest), «Plastiline materjal» ja «Kronoopide ja faamade lood».
Cortázar elas suure osa oma elust Pariisis ja on maetud Montparnasse'i kalmistule. Tema hauasambaks on kronoobi kuju ja austajatel on kombeks viia talle surnuaeda lilli, raamatuid, kirjakesi, pliiatseid, keksukive, joonistusi… Ühel päeval ilmusid hauakivile tundmatu poolt kirjutatud sõnad: «Siin puhkab suurim kronoop.» Nagu üks õige kronoop kunagi, lasti ta sealt kindla peale jalga.
Alates
12,00 €
Ainult %1 järel
«Kes ei loe Cortázarit, on neetud. Tema mittelugemine on tõsine silmale nähtamatu haigus, mis võib aja jooksul tuua kohutavaid tagajärgi. See on midagi niisugust nagu see, kui inimene pole kunagi virsikut proovinud. Ta muutub tasapisi kurvemaks… ja tõenäoliselt kaotab vähehaaval juuksed.»
Pablo Neruda poolt sel viisil sõnastatud kurvast saatusest aitavad hoiduda kronoobid – idealistlikud ja pöörased, ammu legendiks saanud olendid. «Kronoop on joonistus väljaspool raami, luuletus ilma riimita,» on kirjanik kunagises intervjuus defineerinud. Raamat sisaldab teisigi pidurdamatu fantaasialennuga, säravaid, jaburaid ja iroonilisi lühitekste. Näiteks praktilisi juhtnööre nutmiseks. Või trepist üles minemiseks.
Argentiinlane Julio Cortázar (Brüssel 1914 – Pariis 1984) kuulub 1960.-1970. aastate nn Ladina-Ameerika kirjanduse buumi esindajate tuumikusse, mille hulka loetakse lisaks temale eelkõige kolombialane Gabriel García Márquez, mehhiklane Carlos Fuentes ja peruulane Mario Vargas Llosa. Cortázari peateos, mahukas ja mänguline romaan «Keksumäng» on Márqueze «Sada aastat üksildust» kõrval üks buumi peateoseid, mis meieni on jõudnud Klaarika Kaldjärve tõlkes (Koolibri 2016). Kuid Cortázar on ka kõrgelt hinnatud novellide ja lühivormide meistrina, eesti keeles on seni ilmunud kolm jutukogu: «Tseremooniad» (tlk Mart Tarmak, LR 1985), «Salarelvad» (tlk Klaarika Kaldjärv, Koolibri 2011) ja «Mängu lõpp» (tlk Ruth Sepp, Toledo 2016).
«Kronoopide ja faamade lood» on Cortázari ilmselt kõige loetum teos ja koosneb neljast osast: «Käsiraamat» (koomilised juhendid igapäevasteks tegevusteks), «Kummalised lood» (ühe veidikene veidra perekonna ettevõtmistest), «Plastiline materjal» ja «Kronoopide ja faamade lood».
Cortázar elas suure osa oma elust Pariisis ja on maetud Montparnasse'i kalmistule. Tema hauasambaks on kronoobi kuju ja austajatel on kombeks viia talle surnuaeda lilli, raamatuid, kirjakesi, pliiatseid, keksukive, joonistusi… Ühel päeval ilmusid hauakivile tundmatu poolt kirjutatud sõnad: «Siin puhkab suurim kronoop.» Nagu üks õige kronoop kunagi, lasti ta sealt kindla peale jalga.
Pablo Neruda poolt sel viisil sõnastatud kurvast saatusest aitavad hoiduda kronoobid – idealistlikud ja pöörased, ammu legendiks saanud olendid. «Kronoop on joonistus väljaspool raami, luuletus ilma riimita,» on kirjanik kunagises intervjuus defineerinud. Raamat sisaldab teisigi pidurdamatu fantaasialennuga, säravaid, jaburaid ja iroonilisi lühitekste. Näiteks praktilisi juhtnööre nutmiseks. Või trepist üles minemiseks.
Argentiinlane Julio Cortázar (Brüssel 1914 – Pariis 1984) kuulub 1960.-1970. aastate nn Ladina-Ameerika kirjanduse buumi esindajate tuumikusse, mille hulka loetakse lisaks temale eelkõige kolombialane Gabriel García Márquez, mehhiklane Carlos Fuentes ja peruulane Mario Vargas Llosa. Cortázari peateos, mahukas ja mänguline romaan «Keksumäng» on Márqueze «Sada aastat üksildust» kõrval üks buumi peateoseid, mis meieni on jõudnud Klaarika Kaldjärve tõlkes (Koolibri 2016). Kuid Cortázar on ka kõrgelt hinnatud novellide ja lühivormide meistrina, eesti keeles on seni ilmunud kolm jutukogu: «Tseremooniad» (tlk Mart Tarmak, LR 1985), «Salarelvad» (tlk Klaarika Kaldjärv, Koolibri 2011) ja «Mängu lõpp» (tlk Ruth Sepp, Toledo 2016).
«Kronoopide ja faamade lood» on Cortázari ilmselt kõige loetum teos ja koosneb neljast osast: «Käsiraamat» (koomilised juhendid igapäevasteks tegevusteks), «Kummalised lood» (ühe veidikene veidra perekonna ettevõtmistest), «Plastiline materjal» ja «Kronoopide ja faamade lood».
Cortázar elas suure osa oma elust Pariisis ja on maetud Montparnasse'i kalmistule. Tema hauasambaks on kronoobi kuju ja austajatel on kombeks viia talle surnuaeda lilli, raamatuid, kirjakesi, pliiatseid, keksukive, joonistusi… Ühel päeval ilmusid hauakivile tundmatu poolt kirjutatud sõnad: «Siin puhkab suurim kronoop.» Nagu üks õige kronoop kunagi, lasti ta sealt kindla peale jalga.
| Tootekood | R0288579 |
|---|---|
| Aasta | 2022 |
| Autor | Julio Cortázar |
| Kirjastus | Toledo |
| Illustraator | Allan Kukk |
| Tõlkija | Ruth Sepp |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 140 |
| EAN | 9789916969618 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | maailma proosa |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.