Kuressaare kunstis ja legendides. Kuressaare in Art and Legends
Kuressaare 450. aastapäevaks
183-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Kunstiraamat «Kuressaare kunstis ja legendides» koondab kaante vahele parima kunstiloomingu ja tuntumad linnalegendid Kuressaarest ning on pühendatud linna 450. juubelile. Eesti raamatumaastikul esmakordselt on uues raamatus koos erinevatel aegadel kunstnike piltsli alt sündinud ja ühest linnast inspireeritud taiesed ning rahvalikud lood siinsest linnakesest. Kuressaares loovad legende loss ja inimesed. Nii ongi värskes trükises mitmeid lugusid Kuressaare piiskopilinnuses toimunud salapärastest ja traagilistest juhtumistest, aga ka naljakatest seikadest tuntud saarlaste elus. Rahvaluulearhiivist, vanadest käsikirjadest ja ajalehtedest ning inimestelt kirjapandu põhjal on Kuressaarest praeguseks üles kirjutatud 64 rahva seas levinud linnalegendi, neist valiti raamatusse 43 tuumakamat.
Selle raamatuga alustatud Kuressaare linnalegendide kogumine võiks olla ergutavaks taganttõukeks sarnase linnafolkloori kogumisele Eestis laiemalt. «Kuressaare kunstis ja legendises» on siiski eelkõige kunstialbum – 84 kujutatud taiest annavad hea ülevaate, kuidas kunstnikud on Kuressaaret eri aegadel kujutanud ja kui inspireerivalt on meie linn neile mõjunud. Siin leidub Konrad Mägi, Adamson-Ericu, Jüri Arraku, Ilmar Torni, Ilon Wiklandi jpt kunstnike male ja graafikat. Valikusõelale jäänud 52 taiest on valdavalt Eesti ja baltisaksa kunstnikelt, kuid Kuressaaret on jäädvustanud ka Läti, Vene, Ungari ja Taani rahva esindajad. Eriliselt tähenduslik on linnale Andrei Jegorovi looming 1920-30. aastatel ja tema tuntud Kuressaare kesklinna vaade – 1925. aastal valminud päikseline maal «Kuressaare raekoda», mis on valitud ka raamatu esikaanele. Seda tööd on eksponeeritud väljaspool Eestit Roomas ja Pariis kui küpse eestiliku realismi ühte näidet. Lisaks graafikale ja maalidele on raamatus ülevaateartikkel Kuressaare kujutamisest baltisaksa ja eesti kunstis kunstiajaloolase Anne Untera sulest. Sellele järgneb põhjalik nimekiri Kuressaaret kujutatavatest graafilistest lehtedest ja maalidest, kokku 261 taiest nii Eestist kui välismaalt.
Selle raamatuga alustatud Kuressaare linnalegendide kogumine võiks olla ergutavaks taganttõukeks sarnase linnafolkloori kogumisele Eestis laiemalt. «Kuressaare kunstis ja legendises» on siiski eelkõige kunstialbum – 84 kujutatud taiest annavad hea ülevaate, kuidas kunstnikud on Kuressaaret eri aegadel kujutanud ja kui inspireerivalt on meie linn neile mõjunud. Siin leidub Konrad Mägi, Adamson-Ericu, Jüri Arraku, Ilmar Torni, Ilon Wiklandi jpt kunstnike male ja graafikat. Valikusõelale jäänud 52 taiest on valdavalt Eesti ja baltisaksa kunstnikelt, kuid Kuressaaret on jäädvustanud ka Läti, Vene, Ungari ja Taani rahva esindajad. Eriliselt tähenduslik on linnale Andrei Jegorovi looming 1920-30. aastatel ja tema tuntud Kuressaare kesklinna vaade – 1925. aastal valminud päikseline maal «Kuressaare raekoda», mis on valitud ka raamatu esikaanele. Seda tööd on eksponeeritud väljaspool Eestit Roomas ja Pariis kui küpse eestiliku realismi ühte näidet. Lisaks graafikale ja maalidele on raamatus ülevaateartikkel Kuressaare kujutamisest baltisaksa ja eesti kunstis kunstiajaloolase Anne Untera sulest. Sellele järgneb põhjalik nimekiri Kuressaaret kujutatavatest graafilistest lehtedest ja maalidest, kokku 261 taiest nii Eestist kui välismaalt.
Ainult %1 järel
Kunstiraamat «Kuressaare kunstis ja legendides» koondab kaante vahele parima kunstiloomingu ja tuntumad linnalegendid Kuressaarest ning on pühendatud linna 450. juubelile. Eesti raamatumaastikul esmakordselt on uues raamatus koos erinevatel aegadel kunstnike piltsli alt sündinud ja ühest linnast inspireeritud taiesed ning rahvalikud lood siinsest linnakesest. Kuressaares loovad legende loss ja inimesed. Nii ongi värskes trükises mitmeid lugusid Kuressaare piiskopilinnuses toimunud salapärastest ja traagilistest juhtumistest, aga ka naljakatest seikadest tuntud saarlaste elus. Rahvaluulearhiivist, vanadest käsikirjadest ja ajalehtedest ning inimestelt kirjapandu põhjal on Kuressaarest praeguseks üles kirjutatud 64 rahva seas levinud linnalegendi, neist valiti raamatusse 43 tuumakamat.
Selle raamatuga alustatud Kuressaare linnalegendide kogumine võiks olla ergutavaks taganttõukeks sarnase linnafolkloori kogumisele Eestis laiemalt. «Kuressaare kunstis ja legendises» on siiski eelkõige kunstialbum – 84 kujutatud taiest annavad hea ülevaate, kuidas kunstnikud on Kuressaaret eri aegadel kujutanud ja kui inspireerivalt on meie linn neile mõjunud. Siin leidub Konrad Mägi, Adamson-Ericu, Jüri Arraku, Ilmar Torni, Ilon Wiklandi jpt kunstnike male ja graafikat. Valikusõelale jäänud 52 taiest on valdavalt Eesti ja baltisaksa kunstnikelt, kuid Kuressaaret on jäädvustanud ka Läti, Vene, Ungari ja Taani rahva esindajad. Eriliselt tähenduslik on linnale Andrei Jegorovi looming 1920-30. aastatel ja tema tuntud Kuressaare kesklinna vaade – 1925. aastal valminud päikseline maal «Kuressaare raekoda», mis on valitud ka raamatu esikaanele. Seda tööd on eksponeeritud väljaspool Eestit Roomas ja Pariis kui küpse eestiliku realismi ühte näidet. Lisaks graafikale ja maalidele on raamatus ülevaateartikkel Kuressaare kujutamisest baltisaksa ja eesti kunstis kunstiajaloolase Anne Untera sulest. Sellele järgneb põhjalik nimekiri Kuressaaret kujutatavatest graafilistest lehtedest ja maalidest, kokku 261 taiest nii Eestist kui välismaalt.
Selle raamatuga alustatud Kuressaare linnalegendide kogumine võiks olla ergutavaks taganttõukeks sarnase linnafolkloori kogumisele Eestis laiemalt. «Kuressaare kunstis ja legendises» on siiski eelkõige kunstialbum – 84 kujutatud taiest annavad hea ülevaate, kuidas kunstnikud on Kuressaaret eri aegadel kujutanud ja kui inspireerivalt on meie linn neile mõjunud. Siin leidub Konrad Mägi, Adamson-Ericu, Jüri Arraku, Ilmar Torni, Ilon Wiklandi jpt kunstnike male ja graafikat. Valikusõelale jäänud 52 taiest on valdavalt Eesti ja baltisaksa kunstnikelt, kuid Kuressaaret on jäädvustanud ka Läti, Vene, Ungari ja Taani rahva esindajad. Eriliselt tähenduslik on linnale Andrei Jegorovi looming 1920-30. aastatel ja tema tuntud Kuressaare kesklinna vaade – 1925. aastal valminud päikseline maal «Kuressaare raekoda», mis on valitud ka raamatu esikaanele. Seda tööd on eksponeeritud väljaspool Eestit Roomas ja Pariis kui küpse eestiliku realismi ühte näidet. Lisaks graafikale ja maalidele on raamatus ülevaateartikkel Kuressaare kujutamisest baltisaksa ja eesti kunstis kunstiajaloolase Anne Untera sulest. Sellele järgneb põhjalik nimekiri Kuressaaret kujutatavatest graafilistest lehtedest ja maalidest, kokku 261 taiest nii Eestist kui välismaalt.
| Tootekood | R0207363 |
|---|---|
| Aasta | 2013 |
| Kirjastus | Kuressaare Linnavalitsus |
| Kujundaja | Angelika Schneider |
| Koostaja | Reet Truuväärt, Lii Pihl |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 183 |
| EAN | 9789949330096 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | Eesti eile ja täna, folkloristika, fotograafia |
| Fotograaf | Jüri Marran, Stanislav Stepaško, Enn Tegova, Reeli Kõiv, Andi Roost, Andres Sööt, Andrus Kannel, Ivar Kaasik, Anne Olop, Anne Untera |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.