The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
«Lahingumaastik« võtab kokku minu esivanemate elu lahingupaigad alates Paul Johanseni poolt oletatud ristisõja suurlahingust harjulaste-järvalaste ja taani sõdalaste vahel. See toimus samas paigas kus üheksa sajandit hiljem Teise maailmasõja käigus Peningi-Kiviloo lahing (august 1941), milles olen ennast ülendanud rindereporteriks, ehk küll reportaaž koosneb vaid seitsmest sõnast. Selles lahingus oleks vaenupooltel äärepealt kokku põrganud mu isa ja onu ja hukkus mu vanaema kodutalus hävituspataljoni ülem Mihhail Pasternak.
Muidugi mahub nende kahe ajamärgi vahele terve rida lahinguid, nagu Liivimaa sõdade aegne suur vene sõjalaager Jõelähtmes ja Peeter I käsk kindral Šeremetjevile «Rüüstata!« või Juuru ja Anija meeste mäss Harju-Jaani kihelkonnas Mahtra mõisas. Uue aja algust markeerisid 1905. aasta rahutused, millest mu vanaisad ei võtnud osa mõisapõletajatena, küll aga streikijatena. Ka Vabadussõda jõudis Kõrvemaa metsadest kaunis lähedale nii Harju-Jaani kui Juuru kihelkonnale, kuid tähendas ühtlasi Punaarmee taganemise algust. Lahingumaastikku mahuvad ka mu millenniumi alguses tehtud külastused lapsepõlveradadele, kus pidin kohanema poole sajandi muutustega Põhja-Eesti karstimaastikul.
«Lahingumaastik« võtab kokku minu esivanemate elu lahingupaigad alates Paul Johanseni poolt oletatud ristisõja suurlahingust harjulaste-järvalaste ja taani sõdalaste vahel. See toimus samas paigas kus üheksa sajandit hiljem Teise maailmasõja käigus Peningi-Kiviloo lahing (august 1941), milles olen ennast ülendanud rindereporteriks, ehk küll reportaaž koosneb vaid seitsmest sõnast. Selles lahingus oleks vaenupooltel äärepealt kokku põrganud mu isa ja onu ja hukkus mu vanaema kodutalus hävituspataljoni ülem Mihhail Pasternak.
Muidugi mahub nende kahe ajamärgi vahele terve rida lahinguid, nagu Liivimaa sõdade aegne suur vene sõjalaager Jõelähtmes ja Peeter I käsk kindral Šeremetjevile «Rüüstata!« või Juuru ja Anija meeste mäss Harju-Jaani kihelkonnas Mahtra mõisas. Uue aja algust markeerisid 1905. aasta rahutused, millest mu vanaisad ei võtnud osa mõisapõletajatena, küll aga streikijatena. Ka Vabadussõda jõudis Kõrvemaa metsadest kaunis lähedale nii Harju-Jaani kui Juuru kihelkonnale, kuid tähendas ühtlasi Punaarmee taganemise algust. Lahingumaastikku mahuvad ka mu millenniumi alguses tehtud külastused lapsepõlveradadele, kus pidin kohanema poole sajandi muutustega Põhja-Eesti karstimaastikul.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/lahingumaastik427387Lahingumaastikhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/l/a/lahingumaastik.jpg2424EURInStock/elulood ja mälestused/eesti351234«Lahingumaastik« võtab kokku minu esivanemate elu lahingupaigad alates Paul Johanseni poolt oletatud ristisõja suurlahingust harjulaste-järvalaste ja taani sõdalaste vahel. See toimus samas paigas kus üheksa sajandit hiljem Teise maailmasõja käigus Peningi-Kiviloo lahing (august 1941), milles olen ennast ülendanud rindereporteriks, ehk küll reportaaž koosneb vaid seitsmest sõnast. Selles lahingus oleks vaenupooltel äärepealt kokku põrganud mu isa ja onu ja hukkus mu vanaema kodutalus hävituspataljoni ülem Mihhail Pasternak. <br /> <br />Muidugi mahub nende kahe ajamärgi vahele terve rida lahinguid, nagu Liivimaa sõdade aegne suur vene sõjalaager Jõelähtmes ja Peeter I käsk kindral Šeremetjevile «Rüüstata!« või Juuru ja Anija meeste mäss Harju-Jaani kihelkonnas Mahtra mõisas. Uue aja algust markeerisid 1905. aasta rahutused, millest mu vanaisad ei võtnud osa mõisapõletajatena, küll aga streikijatena. Ka Vabadussõda jõudis Kõrvemaa metsadest kaunis lähedale nii Harju-Jaani kui Juuru kihelkonnale, kuid tähendas ühtlasi Punaarmee taganemise algust. Lahingumaastikku mahuvad ka mu millenniumi alguses tehtud külastused lapsepõlveradadele, kus pidin kohanema poole sajandi muutustega Põhja-Eesti karstimaastikul. «Lahingumaastik« võtab kokku minu esivanemate elu lahingupaigad alates Paul Johanseni poolt oletatud ristisõja suurlahingust harjulaste-järvalaste ja taani sõdalaste vahel. See toimus samas paigas kus üheksa sajandit hiljem Teise maailmasõja käigus Peningi-Kiviloo lahing (august 1941), milles olen ennast ülendanud rindereporteriks, ehk küll reportaaž koosneb vaid seitsmest sõnast. Selles lahingus oleks vaenupooltel äärepealt kokku põrganud mu isa ja onu ja hukkus mu vanaema kodutalus hävituspataljoni ülem Mihhail Pasternak. <br /> <br />Muidugi mahub nende kahe ajamärgi vahele terve rida lahinguid, nagu Liivimaa sõdade aegne suur vene sõjalaager Jõelähtmes ja Peeter I käsk kindral Šeremetjevile «Rüüstata!« või Juuru ja Anija meeste mäss Harju-Jaani kihelkonnas Mahtra mõisas. Uue aja algust markeerisid 1905. aasta rahutused, millest mu vanaisad ei võtnud osa mõisapõletajatena, küll aga streikijatena. Ka Vabadussõda jõudis Kõrvemaa metsadest kaunis lähedale nii Harju-Jaani kui Juuru kihelkonnale, kuid tähendas ühtlasi Punaarmee taganemise algust. Lahingumaastikku mahuvad ka mu millenniumi alguses tehtud külastused lapsepõlveradadele, kus pidin kohanema poole sajandi muutustega Põhja-Eesti karstimaastikul.
