The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Fata Dorpati
328-leheküljeline tavaformaadis ja raamat
2026
Vorbuse mõisas 1674. aastal Rootsi sõjakomissari peres sündinud Arvid Moller (1674–1758) sai hariduse Tartus Lyceum Carolinum’is ja Tartu ülikoolis. Ta õppis vanu keeli, matemaatikat ja õigusteadust ning huvitus Põhjamaades kõneldud keeltest. Moller tegutses õppejõuna Tartu lütseumis ja Academia Gustavo-Carolina's, hiljem Tallinnas, kust siirdus 1710. aastal Rootsi. Tema saatuseks oli pääseda eluga sõjast, näljast ja katkust, õpetada professorina Uppsalas moraali ja Lundi ülikoolis praktilist filosoofiat, pidades vahepeal ka rektoriametit. 1743. aastal läks ta pensionile ning tegeles Eesti- ja Liivimaa olusid ja ajalugu Rootsi lugejale kirjeldava raamatu koostamisega. Selle esimene osa on Eesti- ja Liivimaa ajaloolis-topograafiline kirjeldus, teine – “Fata Dorpati” – aga räägib Tartu linna saatusest. Tartu loo mahukaim osa jääb autori eluaega ning nõnda on tegemist esimeste säilinud memuaaridega Tartu linnast. Tähelepanu saavad Põhjasõja puhkemine, Riia piiramine, Narva lahing ja Karl XII tegevus Baltikumis, samuti kokkupõrked venelastega Peipsi järvel ja mujal Eestis, kõik seostub aga Tartu looga, mis lõpeb linna piiramise ja alistumisega 1704, hävitamise ja elanike küüditamisega 1708. Molleri väga lopsaka ja barokiliku rootsi keelepruugi tõlkimise väljakutse võttis vastu Ivar Rüütli, kes on eesti väljaandele kirjutanud ka saatesõna.
Vorbuse mõisas 1674. aastal Rootsi sõjakomissari peres sündinud Arvid Moller (1674–1758) sai hariduse Tartus Lyceum Carolinum’is ja Tartu ülikoolis. Ta õppis vanu keeli, matemaatikat ja õigusteadust ning huvitus Põhjamaades kõneldud keeltest. Moller tegutses õppejõuna Tartu lütseumis ja Academia Gustavo-Carolina's, hiljem Tallinnas, kust siirdus 1710. aastal Rootsi. Tema saatuseks oli pääseda eluga sõjast, näljast ja katkust, õpetada professorina Uppsalas moraali ja Lundi ülikoolis praktilist filosoofiat, pidades vahepeal ka rektoriametit. 1743. aastal läks ta pensionile ning tegeles Eesti- ja Liivimaa olusid ja ajalugu Rootsi lugejale kirjeldava raamatu koostamisega. Selle esimene osa on Eesti- ja Liivimaa ajaloolis-topograafiline kirjeldus, teine – “Fata Dorpati” – aga räägib Tartu linna saatusest. Tartu loo mahukaim osa jääb autori eluaega ning nõnda on tegemist esimeste säilinud memuaaridega Tartu linnast. Tähelepanu saavad Põhjasõja puhkemine, Riia piiramine, Narva lahing ja Karl XII tegevus Baltikumis, samuti kokkupõrked venelastega Peipsi järvel ja mujal Eestis, kõik seostub aga Tartu looga, mis lõpeb linna piiramise ja alistumisega 1704, hävitamise ja elanike küüditamisega 1708. Molleri väga lopsaka ja barokiliku rootsi keelepruugi tõlkimise väljakutse võttis vastu Ivar Rüütli, kes on eesti väljaandele kirjutanud ka saatesõna.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/lühike-kirjeldus-eesti-ja-liivimaast743998Lühike kirjeldus Eesti- ja Liivimaasthttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/l/u/luhike-kirjeldus-eesti-ja-liivimaast.jpg3737EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu/elulood ja mälestused1734127Vorbuse mõisas 1674. aastal Rootsi sõjakomissari peres sündinud Arvid Moller (1674–1758) sai hariduse Tartus Lyceum Carolinum’is ja Tartu ülikoolis. Ta õppis vanu keeli, matemaatikat ja õigusteadust ning huvitus Põhjamaades kõneldud keeltest. Moller tegutses õppejõuna Tartu lütseumis ja Academia Gustavo-Carolina's, hiljem Tallinnas, kust siirdus 1710. aastal Rootsi. Tema saatuseks oli pääseda eluga sõjast, näljast ja katkust, õpetada professorina Uppsalas moraali ja Lundi ülikoolis praktilist filosoofiat, pidades vahepeal ka rektoriametit. 1743. aastal läks ta pensionile ning tegeles Eesti- ja Liivimaa olusid ja ajalugu Rootsi lugejale kirjeldava raamatu koostamisega. Selle esimene osa on Eesti- ja Liivimaa ajaloolis-topograafiline kirjeldus, teine – “Fata Dorpati” – aga räägib Tartu linna saatusest. Tartu loo mahukaim osa jääb autori eluaega ning nõnda on tegemist esimeste säilinud memuaaridega Tartu linnast. Tähelepanu saavad Põhjasõja puhkemine, Riia piiramine, Narva lahing ja Karl XII tegevus Baltikumis, samuti kokkupõrked venelastega Peipsi järvel ja mujal Eestis, kõik seostub aga Tartu looga, mis lõpeb linna piiramise ja alistumisega 1704, hävitamise ja elanike küüditamisega 1708. Molleri väga lopsaka ja barokiliku rootsi keelepruugi tõlkimise väljakutse võttis vastu Ivar Rüütli, kes on eesti väljaandele kirjutanud ka saatesõna. Vorbuse mõisas 1674. aastal Rootsi sõjakomissari peres sündinud Arvid Moller (1674–1758) sai hariduse Tartus Lyceum Carolinum’is ja Tartu ülikoolis. Ta õppis vanu keeli, matemaatikat ja õigusteadust ning huvitus Põhjamaades kõneldud keeltest. Moller tegutses õppejõuna Tartu lütseumis ja Academia Gustavo-Carolina's, hiljem Tallinnas, kust siirdus 1710. aastal Rootsi. Tema saatuseks oli pääseda eluga sõjast, näljast ja katkust, õpetada professorina Uppsalas moraali ja Lundi ülikoolis praktilist filosoofiat, pidades vahepeal ka rektoriametit. 1743. aastal läks ta pensionile ning tegeles Eesti- ja Liivimaa olusid ja ajalugu Rootsi lugejale kirjeldava raamatu koostamisega. Selle esimene osa on Eesti- ja Liivimaa ajaloolis-topograafiline kirjeldus, teine – “Fata Dorpati” – aga räägib Tartu linna saatusest. Tartu loo mahukaim osa jääb autori eluaega ning nõnda on tegemist esimeste säilinud memuaaridega Tartu linnast. Tähelepanu saavad Põhjasõja puhkemine, Riia piiramine, Narva lahing ja Karl XII tegevus Baltikumis, samuti kokkupõrked venelastega Peipsi järvel ja mujal Eestis, kõik seostub aga Tartu looga, mis lõpeb linna piiramise ja alistumisega 1704, hävitamise ja elanike küüditamisega 1708. Molleri väga lopsaka ja barokiliku rootsi keelepruugi tõlkimise väljakutse võttis vastu Ivar Rüütli, kes on eesti väljaandele kirjutanud ka saatesõna.
