Kes maailma mõista tahab, peab tundma selle ajalugu; need, kes ajalehti loevad või teleuudiseid vaatavad, taipavad seda peagi. Kes suudaks aru saada Lähis-Ida konfliktist, teadmata juudi või palestiina rahva ajalugu? Kes mõistaks olukorda Aafrika kontinendil, tundmata kolonialismi ajalugu? Käesolev raamat püüab anda põgusa ülevaate maailma ajaloost. Juttu tuleb vaid kõige olulisematest sündmustest, isikutest ning suundumustest, ja seda nii lühidalt, et pidasin end mõnikord isegi liiga julgeks. Aga kuna ma tean, et ajalugu kõigis oma peensustes ning üksikasjades on arusaadav vaid sellele, kel on ajaloost terviklik ülevaade, pean niisugust ajalooraamatut siiski vajalikuks. Kui mingi teema kedagi eriti huvitab, võib ta ju hiljem seda ise põhjalikumalt uurida. Arvatavasti ongi tänapäeva ajalooõpetuse probleem selles, et terviklik ülevaade ajaloost saadakse alles kooliaja lõpuks. Ehk aitab see raamat olukorrast väljapääsu leida ja kooli ajalooõpetust täiendada. Asendada ta seda ei suuda ega tahagi. Raamatu 49 peatükis käsitletakse eelkõige rahvaste ja riikide poliitilist ajalugu. Ent püütakse rääkida ka tavainimestest ja nende sageli mitte sugugi tavalisest elust. On saanud kombeks unustada, et nemadki on teinud ajalugu. Ja veel ühele asjaolule pean juhtima tähelepanu: paratamatult on siin tegemist Saksamaa seisukohast vaadatud ajalooga, mis on kirja pandud saksa lugeja jaoks, sest teisiti poleks see üldse mõeldav. Näiteks Prantsuse või Poola ajaloolane, nimetades kaht meie kõige lähemat naabrit, valiks hoopis teise vaatenurga, peaks silmas teisi lugejaid ja rõhutaks muid asju. Rääkimata Hiina, Brasiilia või Keenia autoritest. Loodan siiski, et olen kõigi raamatus käsitletud rahvaste ja inimeste vastu olnud õiglane. Püüdsin seda küll kõigest väest.
Kes maailma mõista tahab, peab tundma selle ajalugu; need, kes ajalehti loevad või teleuudiseid vaatavad, taipavad seda peagi. Kes suudaks aru saada Lähis-Ida konfliktist, teadmata juudi või palestiina rahva ajalugu? Kes mõistaks olukorda Aafrika kontinendil, tundmata kolonialismi ajalugu? Käesolev raamat püüab anda põgusa ülevaate maailma ajaloost. Juttu tuleb vaid kõige olulisematest sündmustest, isikutest ning suundumustest, ja seda nii lühidalt, et pidasin end mõnikord isegi liiga julgeks. Aga kuna ma tean, et ajalugu kõigis oma peensustes ning üksikasjades on arusaadav vaid sellele, kel on ajaloost terviklik ülevaade, pean niisugust ajalooraamatut siiski vajalikuks. Kui mingi teema kedagi eriti huvitab, võib ta ju hiljem seda ise põhjalikumalt uurida. Arvatavasti ongi tänapäeva ajalooõpetuse probleem selles, et terviklik ülevaade ajaloost saadakse alles kooliaja lõpuks. Ehk aitab see raamat olukorrast väljapääsu leida ja kooli ajalooõpetust täiendada. Asendada ta seda ei suuda ega tahagi. Raamatu 49 peatükis käsitletakse eelkõige rahvaste ja riikide poliitilist ajalugu. Ent püütakse rääkida ka tavainimestest ja nende sageli mitte sugugi tavalisest elust. On saanud kombeks unustada, et nemadki on teinud ajalugu. Ja veel ühele asjaolule pean juhtima tähelepanu: paratamatult on siin tegemist Saksamaa seisukohast vaadatud ajalooga, mis on kirja pandud saksa lugeja jaoks, sest teisiti poleks see üldse mõeldav. Näiteks Prantsuse või Poola ajaloolane, nimetades kaht meie kõige lähemat naabrit, valiks hoopis teise vaatenurga, peaks silmas teisi lugejaid ja rõhutaks muid asju. Rääkimata Hiina, Brasiilia või Keenia autoritest. Loodan siiski, et olen kõigi raamatus käsitletud rahvaste ja inimeste vastu olnud õiglane. Püüdsin seda küll kõigest väest.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/maailma-ajalugu_200477726Maailma ajaluguhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985015308-572_2.webp77EURInStock/ajalugu/maailma ajalugu18127Kes maailma mõista tahab, peab tundma selle ajalugu; need, kes ajalehti loevad või teleuudiseid vaatavad, taipavad seda peagi. Kes suudaks aru saada Lähis-Ida konfliktist, teadmata juudi või palestiina rahva ajalugu? Kes mõistaks olukorda Aafrika kontinendil, tundmata kolonialismi ajalugu? Käesolev raamat püüab anda põgusa ülevaate maailma ajaloost. Juttu tuleb vaid kõige olulisematest sündmustest, isikutest ning suundumustest, ja seda nii lühidalt, et pidasin end mõnikord isegi liiga julgeks. Aga kuna ma tean, et ajalugu kõigis oma peensustes ning üksikasjades on arusaadav vaid sellele, kel on ajaloost terviklik ülevaade, pean niisugust ajalooraamatut siiski vajalikuks. Kui mingi teema kedagi eriti huvitab, võib ta ju hiljem seda ise põhjalikumalt uurida. Arvatavasti ongi tänapäeva ajalooõpetuse probleem selles, et terviklik ülevaade ajaloost saadakse alles kooliaja lõpuks. Ehk aitab see raamat olukorrast väljapääsu leida ja kooli ajalooõpetust täiendada. Asendada ta seda ei suuda ega tahagi. Raamatu 49 peatükis käsitletakse eelkõige rahvaste ja riikide poliitilist ajalugu. Ent püütakse rääkida ka tavainimestest ja nende sageli mitte sugugi tavalisest elust. On saanud kombeks unustada, et nemadki on teinud ajalugu. Ja veel ühele asjaolule pean juhtima tähelepanu: paratamatult on siin tegemist Saksamaa seisukohast vaadatud ajalooga, mis on kirja pandud saksa lugeja jaoks, sest teisiti poleks see üldse mõeldav. Näiteks Prantsuse või Poola ajaloolane, nimetades kaht meie kõige lähemat naabrit, valiks hoopis teise vaatenurga, peaks silmas teisi lugejaid ja rõhutaks muid asju. Rääkimata Hiina, Brasiilia või Keenia autoritest. Loodan siiski, et olen kõigi raamatus käsitletud rahvaste ja inimeste vastu olnud õiglane. <br />Püüdsin seda küll kõigest väest. <br /> <br />Winterlingen, jaanuar 2002 <br />Manfred Mai Kes maailma mõista tahab, peab tundma selle ajalugu; need, kes ajalehti loevad või teleuudiseid vaatavad, taipavad seda peagi. Kes suudaks aru saada Lähis-Ida konfliktist, teadmata juudi või palestiina rahva ajalugu? Kes mõistaks olukorda Aafrika kontinendil, tundmata kolonialismi ajalugu? Käesolev raamat püüab anda põgusa ülevaate maailma ajaloost. Juttu tuleb vaid kõige olulisematest sündmustest, isikutest ning suundumustest, ja seda nii lühidalt, et pidasin end mõnikord isegi liiga julgeks. Aga kuna ma tean, et ajalugu kõigis oma peensustes ning üksikasjades on arusaadav vaid sellele, kel on ajaloost terviklik ülevaade, pean niisugust ajalooraamatut siiski vajalikuks. Kui mingi teema kedagi eriti huvitab, võib ta ju hiljem seda ise põhjalikumalt uurida. Arvatavasti ongi tänapäeva ajalooõpetuse probleem selles, et terviklik ülevaade ajaloost saadakse alles kooliaja lõpuks. Ehk aitab see raamat olukorrast väljapääsu leida ja kooli ajalooõpetust täiendada. Asendada ta seda ei suuda ega tahagi. Raamatu 49 peatükis käsitletakse eelkõige rahvaste ja riikide poliitilist ajalugu. Ent püütakse rääkida ka tavainimestest ja nende sageli mitte sugugi tavalisest elust. On saanud kombeks unustada, et nemadki on teinud ajalugu. Ja veel ühele asjaolule pean juhtima tähelepanu: paratamatult on siin tegemist Saksamaa seisukohast vaadatud ajalooga, mis on kirja pandud saksa lugeja jaoks, sest teisiti poleks see üldse mõeldav. Näiteks Prantsuse või Poola ajaloolane, nimetades kaht meie kõige lähemat naabrit, valiks hoopis teise vaatenurga, peaks silmas teisi lugejaid ja rõhutaks muid asju. Rääkimata Hiina, Brasiilia või Keenia autoritest. Loodan siiski, et olen kõigi raamatus käsitletud rahvaste ja inimeste vastu olnud õiglane. <br />Püüdsin seda küll kõigest väest. <br /> <br />Winterlingen, jaanuar 2002 <br />Manfred Mai
