Suure Rannavärava suurtükitorn, mida tunneme Paksu Margareetana, on Tallinna vanalinna üks imposantsemaid rajatisi. Eesti Meremuuseum tunneb vaid sügavat uhkust, et aastakümneid tagasi nende teed ristusid. Just nende müüride vahel leidis muuseum oma algse sisu ja hoo.
Torni tee 16. sajandi esimesest veerandist tänasesse päeva on olnud pikk ja täis pöördeid, millest nii mõnigi võinuks saatuslikuks saada – massiivne rajatis on suutnud üle elada nii tulekahju, plahvatuse kui ka aastakümnetepikkuse hüljatuse, kus vihmavesi ja võsastumine andsid oma parima, et neid paekivimüüre murda.
Tänaseks on see vägev suurtükitorn jõudnud aga uude etappi. Seda suuresti tänu aastatel 2018–2019 toimunud põhjalikele rekonstrueerimistöödele. Arheoloogilised kaevamised on olnud selle protsessi ülioluliseks osaks, tuues päevavalgele müüre, rajatisi ja käike, millest varasem täpne teave puudus. Iga uus teadmine, mis on nende tööde käigus talletatud, on leidnud tee nii raamatu «Paks Margareeta» kaante vahele kui ka peagi avatava ekspositsiooni koosseisu, mille avamine toimub 29. novembril.
Kui varasemates käsitlustes on kompleksi kaitsefunktsioon jäänud suurema tähelepanuta, siis tänu põnevatele arheoloogilistele avastustele korrigeerib «Paks Margareeta» selle vea, võrreldes torni suurtükkide tulejõudu teiste omasugustega. Hiljem paindus küll torni sõjaline tähendus elu praktiliste vajaduste ees ja nii ongi need paksud paekivimüürid võõrustanud nii kasarmut, ladu kui ka vanglat. Need pole olnud küll kõige helgemad hetked torni pikas loos, ent omamoodi vajalikud, aidates Paksul Margareetal jõuda tänasesse päeva.
Suure Rannavärava suurtükitorn, mida tunneme Paksu Margareetana, on Tallinna vanalinna üks imposantsemaid rajatisi. Eesti Meremuuseum tunneb vaid sügavat uhkust, et aastakümneid tagasi nende teed ristusid. Just nende müüride vahel leidis muuseum oma algse sisu ja hoo.
Torni tee 16. sajandi esimesest veerandist tänasesse päeva on olnud pikk ja täis pöördeid, millest nii mõnigi võinuks saatuslikuks saada – massiivne rajatis on suutnud üle elada nii tulekahju, plahvatuse kui ka aastakümnetepikkuse hüljatuse, kus vihmavesi ja võsastumine andsid oma parima, et neid paekivimüüre murda.
Tänaseks on see vägev suurtükitorn jõudnud aga uude etappi. Seda suuresti tänu aastatel 2018–2019 toimunud põhjalikele rekonstrueerimistöödele. Arheoloogilised kaevamised on olnud selle protsessi ülioluliseks osaks, tuues päevavalgele müüre, rajatisi ja käike, millest varasem täpne teave puudus. Iga uus teadmine, mis on nende tööde käigus talletatud, on leidnud tee nii raamatu «Paks Margareeta» kaante vahele kui ka peagi avatava ekspositsiooni koosseisu, mille avamine toimub 29. novembril.
Kui varasemates käsitlustes on kompleksi kaitsefunktsioon jäänud suurema tähelepanuta, siis tänu põnevatele arheoloogilistele avastustele korrigeerib «Paks Margareeta» selle vea, võrreldes torni suurtükkide tulejõudu teiste omasugustega. Hiljem paindus küll torni sõjaline tähendus elu praktiliste vajaduste ees ja nii ongi need paksud paekivimüürid võõrustanud nii kasarmut, ladu kui ka vanglat. Need pole olnud küll kõige helgemad hetked torni pikas loos, ent omamoodi vajalikud, aidates Paksul Margareetal jõuda tänasesse päeva.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/paks-margareeta14500Paks Margareetahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949624935-946_1.webp3535EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu/Kõik teemad/kunst/arhitektuur/Kõik teemad/Eesti eile ja täna17221221271258Suure Rannavärava suurtükitorn, mida tunneme Paksu Margareetana, on Tallinna vanalinna üks imposantsemaid rajatisi. Eesti Meremuuseum tunneb vaid sügavat uhkust, et aastakümneid tagasi nende teed ristusid. Just nende müüride vahel leidis muuseum oma algse sisu ja hoo.<br /><br />Torni tee 16. sajandi esimesest veerandist tänasesse päeva on olnud pikk ja täis pöördeid, millest nii mõnigi võinuks saatuslikuks saada – massiivne rajatis on suutnud üle elada nii tulekahju, plahvatuse kui ka aastakümnetepikkuse hüljatuse, kus vihmavesi ja võsastumine andsid oma parima, et neid paekivimüüre murda. <br /><br />Tänaseks on see vägev suurtükitorn jõudnud aga uude etappi. Seda suuresti tänu aastatel 2018–2019 toimunud põhjalikele rekonstrueerimistöödele. Arheoloogilised kaevamised on olnud selle protsessi ülioluliseks osaks, tuues päevavalgele müüre, rajatisi ja käike, millest varasem täpne teave puudus. Iga uus teadmine, mis on nende tööde käigus talletatud, on leidnud tee nii raamatu «Paks Margareeta» kaante vahele kui ka peagi avatava ekspositsiooni koosseisu, mille avamine toimub 29. novembril. <br /><br />Kui varasemates käsitlustes on kompleksi kaitsefunktsioon jäänud suurema tähelepanuta, siis tänu põnevatele arheoloogilistele avastustele korrigeerib «Paks Margareeta» selle vea, võrreldes torni suurtükkide tulejõudu teiste omasugustega. Hiljem paindus küll torni sõjaline tähendus elu praktiliste vajaduste ees ja nii ongi need paksud paekivimüürid võõrustanud nii kasarmut, ladu kui ka vanglat. Need pole olnud küll kõige helgemad hetked torni pikas loos, ent omamoodi vajalikud, aidates Paksul Margareetal jõuda tänasesse päeva. Suure Rannavärava suurtükitorn, mida tunneme Paksu Margareetana, on Tallinna vanalinna üks imposantsemaid rajatisi. Eesti Meremuuseum tunneb vaid sügavat uhkust, et aastakümneid tagasi nende teed ristusid. Just nende müüride vahel leidis muuseum oma algse sisu ja hoo.<br /><br />Torni tee 16. sajandi esimesest veerandist tänasesse päeva on olnud pikk ja täis pöördeid, millest nii mõnigi võinuks saatuslikuks saada – massiivne rajatis on suutnud üle elada nii tulekahju, plahvatuse kui ka aastakümnetepikkuse hüljatuse, kus vihmavesi ja võsastumine andsid oma parima, et neid paekivimüüre murda. <br /><br />Tänaseks on see vägev suurtükitorn jõudnud aga uude etappi. Seda suuresti tänu aastatel 2018–2019 toimunud põhjalikele rekonstrueerimistöödele. Arheoloogilised kaevamised on olnud selle protsessi ülioluliseks osaks, tuues päevavalgele müüre, rajatisi ja käike, millest varasem täpne teave puudus. Iga uus teadmine, mis on nende tööde käigus talletatud, on leidnud tee nii raamatu «Paks Margareeta» kaante vahele kui ka peagi avatava ekspositsiooni koosseisu, mille avamine toimub 29. novembril. <br /><br />Kui varasemates käsitlustes on kompleksi kaitsefunktsioon jäänud suurema tähelepanuta, siis tänu põnevatele arheoloogilistele avastustele korrigeerib «Paks Margareeta» selle vea, võrreldes torni suurtükkide tulejõudu teiste omasugustega. Hiljem paindus küll torni sõjaline tähendus elu praktiliste vajaduste ees ja nii ongi need paksud paekivimüürid võõrustanud nii kasarmut, ladu kui ka vanglat. Need pole olnud küll kõige helgemad hetked torni pikas loos, ent omamoodi vajalikud, aidates Paksul Margareetal jõuda tänasesse päeva.
