Kunstiteosed ei ole passiivsed ega tahtetud esemed, vaid aktiivsed mõjutajad – neil on vägi haarata vaatajad oma lummusesse, vangistada nad, kutsuda esile emotsioone ja kujundada väärtushinnanguid.
Horst Bredekamp rakendab oma raamatus piltide lähivaatlust, et uurida nende agentsust ning ka vaatajat pilte «nägema» suunata. Tema peamiseks lähtekohaks on veendumus, et piltidele ja objektidele on omane nende vormist, kuid ka muudest füüsilistest omadustest kokkusaav ja nendest lähtuv energia – Aristotelese energeia, mis toimib piltidest väljapool ning on nende elavuse ja performatiivsuse alus. Lähtudes põhimõttest, et pilti defineerib inimese sekkumine, võib pildiajaloo alguse paigutada juba inimkonna esiajalukku, kus leidub hulgaliselt näiteid objektidest, mis on esteetiliselt töödeldud ja omavad seega teatavat «liiasust», mis ületab nende funktsionaalsed eesmärgid. Just too tegija tahtlusest sündinud «liiasus» annab õiguse pidada ka juba ammuseid inimkäe kujundatud objekte «kunstiks». Oma uurimuses toob Bredekamp tõestuseks näiteid kogu inimkultuuri ajaloo varasalvest – «Pilditegu» pakub nauditavat lugemiselamust kunstiteoste agentsusest alates Antiik-Kreeka kujudest kuni Michael Jacksoni kontsertetendusteni.
Horst Bredekamp (snd 1947) on üks tuntumaid tänapäeva kunstiteadlasi ning olulisemaid saksa pilditeaduse (Bildwissenschaft) teoreetilisi mõtestajaid ja tõlgendusmeetodina kasutajaid. Alates 1993. aastast on ta Berliini Humboldti ülikooli kunstiajaloo professor. Bredekampi uurimisteemad ulatuvad antiigist nüüdiskunstini, laienedes ka meedia ja loodusteaduste valdkonda.
Kunstiteosed ei ole passiivsed ega tahtetud esemed, vaid aktiivsed mõjutajad – neil on vägi haarata vaatajad oma lummusesse, vangistada nad, kutsuda esile emotsioone ja kujundada väärtushinnanguid.
Horst Bredekamp rakendab oma raamatus piltide lähivaatlust, et uurida nende agentsust ning ka vaatajat pilte «nägema» suunata. Tema peamiseks lähtekohaks on veendumus, et piltidele ja objektidele on omane nende vormist, kuid ka muudest füüsilistest omadustest kokkusaav ja nendest lähtuv energia – Aristotelese energeia, mis toimib piltidest väljapool ning on nende elavuse ja performatiivsuse alus. Lähtudes põhimõttest, et pilti defineerib inimese sekkumine, võib pildiajaloo alguse paigutada juba inimkonna esiajalukku, kus leidub hulgaliselt näiteid objektidest, mis on esteetiliselt töödeldud ja omavad seega teatavat «liiasust», mis ületab nende funktsionaalsed eesmärgid. Just too tegija tahtlusest sündinud «liiasus» annab õiguse pidada ka juba ammuseid inimkäe kujundatud objekte «kunstiks». Oma uurimuses toob Bredekamp tõestuseks näiteid kogu inimkultuuri ajaloo varasalvest – «Pilditegu» pakub nauditavat lugemiselamust kunstiteoste agentsusest alates Antiik-Kreeka kujudest kuni Michael Jacksoni kontsertetendusteni.
Horst Bredekamp (snd 1947) on üks tuntumaid tänapäeva kunstiteadlasi ning olulisemaid saksa pilditeaduse (Bildwissenschaft) teoreetilisi mõtestajaid ja tõlgendusmeetodina kasutajaid. Alates 1993. aastast on ta Berliini Humboldti ülikooli kunstiajaloo professor. Bredekampi uurimisteemad ulatuvad antiigist nüüdiskunstini, laienedes ka meedia ja loodusteaduste valdkonda.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/pilditegu353914Pilditeguhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985588871-115.webp2727EURInStock/Kõik teemad/kunst/kunstikriitika ja -teooria/Kõik teemad/teatmekirjandus/humaniora, socialia/Kõik teemad/humaniora, socialia20798512125814Kunstiteosed ei ole passiivsed ega tahtetud esemed, vaid aktiivsed mõjutajad – neil on vägi haarata vaatajad oma lummusesse, vangistada nad, kutsuda esile emotsioone ja kujundada väärtushinnanguid. <br /><br />Horst Bredekamp rakendab oma raamatus piltide lähivaatlust, et uurida nende agentsust ning ka vaatajat pilte «nägema» suunata. Tema peamiseks lähtekohaks on veendumus, et piltidele ja objektidele on omane nende vormist, kuid ka muudest füüsilistest omadustest kokkusaav ja nendest lähtuv energia – Aristotelese energeia, mis toimib piltidest väljapool ning on nende elavuse ja performatiivsuse alus. <br />Lähtudes põhimõttest, et pilti defineerib inimese sekkumine, võib pildiajaloo alguse paigutada juba inimkonna esiajalukku, kus leidub hulgaliselt näiteid objektidest, mis on esteetiliselt töödeldud ja omavad seega teatavat «liiasust», mis ületab nende funktsionaalsed eesmärgid. Just too tegija tahtlusest sündinud «liiasus» annab õiguse pidada ka juba ammuseid inimkäe kujundatud objekte «kunstiks». Oma uurimuses toob Bredekamp tõestuseks näiteid kogu inimkultuuri ajaloo varasalvest – «Pilditegu» pakub nauditavat lugemiselamust kunstiteoste agentsusest alates Antiik-Kreeka kujudest kuni Michael Jacksoni kontsertetendusteni.<br /><br />Horst Bredekamp (snd 1947) on üks tuntumaid tänapäeva kunstiteadlasi ning olulisemaid saksa pilditeaduse (Bildwissenschaft) teoreetilisi mõtestajaid ja tõlgendusmeetodina kasutajaid. Alates 1993. aastast on ta Berliini Humboldti ülikooli kunstiajaloo professor. Bredekampi uurimisteemad ulatuvad antiigist nüüdiskunstini, laienedes ka meedia ja loodusteaduste valdkonda. Kunstiteosed ei ole passiivsed ega tahtetud esemed, vaid aktiivsed mõjutajad – neil on vägi haarata vaatajad oma lummusesse, vangistada nad, kutsuda esile emotsioone ja kujundada väärtushinnanguid. <br /><br />Horst Bredekamp rakendab oma raamatus piltide lähivaatlust, et uurida nende agentsust ning ka vaatajat pilte «nägema» suunata. Tema peamiseks lähtekohaks on veendumus, et piltidele ja objektidele on omane nende vormist, kuid ka muudest füüsilistest omadustest kokkusaav ja nendest lähtuv energia – Aristotelese energeia, mis toimib piltidest väljapool ning on nende elavuse ja performatiivsuse alus. <br />Lähtudes põhimõttest, et pilti defineerib inimese sekkumine, võib pildiajaloo alguse paigutada juba inimkonna esiajalukku, kus leidub hulgaliselt näiteid objektidest, mis on esteetiliselt töödeldud ja omavad seega teatavat «liiasust», mis ületab nende funktsionaalsed eesmärgid. Just too tegija tahtlusest sündinud «liiasus» annab õiguse pidada ka juba ammuseid inimkäe kujundatud objekte «kunstiks». Oma uurimuses toob Bredekamp tõestuseks näiteid kogu inimkultuuri ajaloo varasalvest – «Pilditegu» pakub nauditavat lugemiselamust kunstiteoste agentsusest alates Antiik-Kreeka kujudest kuni Michael Jacksoni kontsertetendusteni.<br /><br />Horst Bredekamp (snd 1947) on üks tuntumaid tänapäeva kunstiteadlasi ning olulisemaid saksa pilditeaduse (Bildwissenschaft) teoreetilisi mõtestajaid ja tõlgendusmeetodina kasutajaid. Alates 1993. aastast on ta Berliini Humboldti ülikooli kunstiajaloo professor. Bredekampi uurimisteemad ulatuvad antiigist nüüdiskunstini, laienedes ka meedia ja loodusteaduste valdkonda.