Tiina Jakobson:
Oma kolmandas luulekogus olen väljendanud tunde- ja mõistusemeele kaudu nägemusi elu kulgemisest. Mõttesillal seistes olen vaadanud, kui kiirelt voolab ajajõgi.
Enda südamehäält kuulates olen kirjutanud neist asjust, mis minule olulised: elu Eestimaal, looduse harmoonilisus, inimeste vajadus üksteise ja läheduse järele.
Tihti tundume kõledad kui tühi väli, ometi oleme kõik nagu lilled: ilusad, erinevad, kordumatud, majesteetlikud ja haprad... Proovime hoida üksteist ja saada õnnelikuks läbi hoolimise.