Raamatu eesmärk on tutvustada idakiriku ristinimede ja pühakunimede kasutamise praktikat ja kirjutusviisi algkeeltes ning eestikeelses õigeusu pruugis. Vajadus taolise teatmiku ja selle lisana toodud ülevaate järgi ristinimedest idakiriku ajaloos ja tänapäeval tuleb praktikas kerkinud küsimustest, nt kas ristitav/salvitav saab n-ö uue, kellegi pühaku nime; kas ta hakkab seda kasutama alati kirikus (ja argielus) või vaid teadvustab oma kaitsepühakut; kuidas ristinimesid kirjutada jne. Meie ülesanne on näidata varem esinenud ja praegu olemasolevate kasutusviiside kujunemist, eri võimalusi ja nimeteoreetilist tähendust, kirjutamata kirikule, kogudustele või üksikisikutele ette, kuidas selles valdkonnas toimida.