Rohkem kui ükski eelnev sajand on kahekümnes andnud põhjust mureks inimkonna koha pärast universumis, see väljendub uutes otsingutes transtsendentsuse, tähenduslikkuse ja lootuse allika järele, mida ei suutnud anda valgustusliku teaduse ja filosoofia poolt kirjeldatud endassesulgunud maailma.
Oma alusrajatisele truu kristlik teoloogia on alati kuulutanud, et inimlikud katsed uue ühiskonna loomiseks kukuvad läbi. Ent see ei tähenda usu ja lootuse hukku. Teoloogia peab leppima XX sajandi kogemuse kohtuotsusega: maa ei või muutuda taevaks. Kuid samas peab ta lisama ka lootusesõnumi: «maa peal» võib olla «nagu taevas». Me näeme 20. sajandi teoloogi heitlustest koos kultuuriga üleminekus modernsuselt postmodernsusele...

Teoloogiaprofessorid Stanley J. Grenz ja Roger E. Olson, paljude tunnustatud teoloogia- ja filosoofiaalaste uurimuste autorid on lubanud käesoleva teose puhul silmas pidada, et see oleks hariv ja kasutatav kõigile humanitaarteaduste üliõpilastele, samas leksikaalselt informatiivne igale teadatahtjale.