Kolmel neljapäeva õhtul saatis üle kitsa jalgtee mees siis nukra naise, ise lõikas vitsa,
ise sõlmed, hambad risti, vihas sisse sidus, ja, laps hõlme vahel, naine tähepaistel lidus.
Neljandamal neljapäeva õhtul üle kitsa jalgtee naise saatis mees ja ise lõikas vitsa,
ise sõlmed kõvasti ta sisse punus, ja ta tusameel sest korraks nagu unus.
Marie Underi (1883-1980) ballaadikogu »Õnnevarjutus» (1929) on ajajärgu eesti luule peateos. Kiriku metafoori abil luuakse ülemlaulev kujund kaasajast. Müütilised lugulaulud jutustavad hinge hukutavatest pööristormidest -- armastusest ja murest.
