Ühes köites Mats Traadi romaanid „Üksi rändan“ (esmatrükk 1985) ja „Kodu on ilus“ (esmatrükk 1994), eelmise raamatu järg. Tegemist ei ole tavalise kordustrükiga. Autor on uustrükis lisanud 1985. aastal tsensori poolt eemaldatud teksti ja nõnda ilmub romaan «Üksi rändan» esmakordselt täielikul kujul. Raamatu peategelaseks on eesti haritlasperekonnas sündinud Kalju Soa, kelle elukäiku autor kujutab möödunud sajandi keskmest kuni 1990. aastate keskpaigani.

Raamat algab tähenduslikult:

Sügisõhtu tihenevas hämaruses kajasid mu oma tümpsuvad sammud tühjal kõnniteel vastu. Kui ma meie umbtänavale pöörasin, hakkas südalinnas parajasti raekoja kell lööma.

Asjade edasine kulg jääb arvata lugejale - kõik see, mis juhtub romaani «Üksi rändan» peategelase Kaljuga, kes siit rändab edasi ka järjeromaani «Kodu on ilus». Kes parimal kombel on pidanud oma isiklikku eluvõitlust, kannatanud, armastanud, pettunud, kaotanud, kukkunud ja uuesti üles tõusnud. Maha jäetud ja ise maha jätnud. Sellele vaatamata ei mõju romaan traagiliselt, vaid on lootusrikas ja romantiline. Võib olla sellepärast, et siin on palju armastust. Traadil ja Traadis on armastust naise ja kaasteelise, kodakondse ja üksirändaja, kodu ja kodumaa, asja ja tegevuse suhtes. Ja see ongi peamine. See liigutab.