Kogutud teoste 29. köide toob minu följetonistlike tööde 2. valitud kogu ning seega nende lõpu.
«Üle suure vee» sisaldab küllalt niipalju poeetilis-meeleolulist kaalu, ning selle kõrval autori hingeelu ja ilmavaadet väljendavat tuuma, et arvasin teda tohtivat siin säilitada, seda enam, et ta kausaalses seoses seisab minu suurima reisi-avantüüriga, «Minu vangipõlvega Ellis Islandil», mäherdune kirjeldis moodustab eelmise järje ning lõpu.