1997. aastal tutvus psühholoog Vladimir Serkin juhuslikult inimesega, keda kõik pidasid šamaaniks.

Nende küllaltki pika suhtlemise resultaadiks on raamat «Šamaani naer», millesse on mahutatud fragmendid päeviku märkmetest, mis räägivad jutuajamistest inimesega, kes elab ebatavalist elu ja suhtleb mitte ainult inimestega, vaid ka teiste olenditega, kes valdavad paljusid imelisi praktikaid ja oskusi.

Mõned lugejad võrdlevad «Šamaani naeru» Carlos Castaneda «Don Juani» õpetusega».