1812

Romaan on kiirelt kulgev fantaasia Napoleonist ja tema katastroofilisest sõjakäigust Moskva vastu – alates 1812. aasta maist, mil ta asub oma 400 000–500 000-mehelise, tolle aja Euroopa suurima armee etteotsa, kuni sügisese tagasitulekuni venelaste „põletatud maa" taktika ja Vene talve poolt purustatud armee riismetega.

Lugu keskendub Napoleoni kohutavale, lüüasaamistest piinatud taganemisele Moskvast 1812. aasta talvel – sõjapealiku isiklikud katsumused, marssalid, kasakad, Berezina ületus. Pealkiri viitab kahekordselt unele: samal ajal kui tema armee magas igavest und Venemaa jääväljadel, leidis Napoleon lunastava une ühe noore prantsuse tüdruku juures.

Raamat algab raamjutustusega: 1894. aastal sureb Brasiilias Porto Alegres üle saja-aastane, vaene ja unustatud prantslanna Amélie Bonchamps, kelle amuletist leitakse Napoleoni käega kirjutatud hüvastijätukiri – see episood põhjendabki kogu romaani.