Aarne Üksküla on üks neid väheseid, kes eesti rahva jaoks identifitseerub eesti teatriga (ilmselt ka teleteatriga, kuid miks mitte ka raadioteatriga). Sestap ei vaja tema nimi tutvustamist. Küll aga vajab seda nime taga olev. Ja mitte ainult tutvustamist. Käeshoitav teos on 20. sajandi teise poole ning 21. sajandi alguse ühe võimsaima ja armastatuima (rahvaga sama meelt on ka mitme põlvkonna teatrikriitikud) teatri- ja filminäitleja ning näitlejate õpetaja elu ja loomingu jäädvustamispüüe. Säilitamiskatse. Koondamine.
768-leheküljelises raamatus räägib oma elust ja tööst Aarne Üksküla ise ning Aarne Üksküla elust ja loomingust räägivad paljud tema kolleegid erinevatest teatritest, sõbrad, õpilased lavakunstikoolist ning teatri- ja filmivaatlejad. Raamatu 200 fotol näeme läbilõiget Aarne Üksküla 80st eluaastast – alates fotodest esimestest sammudest kuni fotodeni viimastest teatri- ja filmirollidest.
«Kõige tähtsam on inimeses headus», on Aarne Üksküla öelnud. See raamat sellest räägibki. Ja loodetavasti innustab teisigi inimestena (kuid miks mitte ka näitlejatena) paremaks saama.
