Veera Panova tee kirjandusse kulges ajakirjanduse kaudu. Kirjanik on märkinud, et ta armastas juba lapsena linna, selle tänavaid, valgust ja kära, linnaelu palavikulist hingust. Küllap tänu sellele armastusele linna vastu nägigi ilmavalgust ka käesolev romaan, mis kujutab endast lehekülgi Enski linna kroonikast.
