«Millal ma olin staar?
Kas olen seda olnud, ja mida see õigupoolest tähendab? Kuidagi kogemata, üleöö sain ma tuntuks. Kirju tuli kilode kaupa. Enamasti sooviti autogrammi, palju oli ka rahalise abi palveid. Kellel oli vaja prille, kellel lapsele ranitsat. Ja ühel päeval seisis mu ukse taga tundmatu meeskodanik, kes oli äsja vabanenud vanglast. Minu suur austaja ja fänn, nagu ta mulle kiiremas korras selgeks tegi...»

Rikkalikult fotodega illustreeritud mälestusteraamatu lõpus on ka filmograafia ja väljavõtted ajakirjandusest.