Peatükke meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost.

1926. aastal avaldas Friedebert Tuglas monograafia «Ado Grenzsteini lahkumineˮ, raamatu ühest vastuolulisest isiksusest meie kultuuriloos, aga ühtlasi köitva sissevaate Vene tsaaririigi ja Liivimaa kubermangu 19. sajandi lõpu tsensuurioludesse. Pärast Teist maailmasõda oli see teos, mis paratamatult paljastas ka nõukogude tsensuuri tegevusmustreid, aastakümneid põlu all.

Tuglase uurimuse uus, kommenteeritud ja järelsõnastatud teine trükk, mis ilmub Tuglase «Kogutud teoste» 14. köitena, sisaldab lisaks Tuglase tekstile ka Ado Grenzsteini märgukirja «Eesti küsimusest». Uudisena on köitele faksiimiletrükis lisatud Grenzsteini seni ilmumata kirjutis «Uus hommik», mis takerdus 1899. aastal tsensuuri kitsasse väravasse.

Järelsõna autor Jaanus Arukaevu on Tuglase intrigeeriva monograafia kokku võtnud nii: «Kirjanik Tuglas kirjutas hea teksti Jõgeveri ja Grenzsteini aastaid kestnud kahevõitlusest, allutas sellele põhijoonele ka taustakirjelduse kokkuvõtlikumad osad, vangistades mitme põlvkonna lugejate ning ajaloolaste meeled.»

Teosele on kommentaarid kirjutanud Anu Pallas.