Ado Lillel on Teise maailmasõja järgse eesti modernismi arenguloos kaalukas positsioon. Maalides ei huvita Lille niivõrd ruumi konstrueerimine, kuivõrd värvide omavahelistest suhetest kujunev intriig, mida võiks nimetada rütmiks. Värv on kõik, värvi on Lill ruumile alati eelistanud, hoolimata sellest, et tulemus on mõnikord väljendanud midagi muud.
Kataloog tutvustabki lühidalt kunstnikku ja tema loomemeetodeid. Värvilised reprod annavad ülevaate kunstniku maalidest.
