Möödunud sajandi esimese poole silmapaistvaima tšehhi kirjaniku humoorikas aedniku portree kirjeldatuna kuude kaupa läbi aasta. Čapeki sõnul «aedniku tõugu inimene on tekkinud kindlasti kultuuri mõjul», sest kui ta oleks tekkinud looduslikul teel, «siis jalad oleksid tal nagu põrnikal, nii et ta ei tarvitseks kükki laskuda, ja tiivad oleksid tal esiteks ilu pärast ja teiseks sellepärast, et ta võiks lennelda oma peenarde kohal». Pühendunud aedniku hingeelu ja katsumusi on kirjeldatud haaravalt ning nauditavalt, need pakuvad muhedat äratundmisrõõmu, viivad suu naerule ja annavad kinnitust inimkonna imetlusväärsest optimismist.

Lembit Remmelga eestikeelses tõlkes on teos varem avaldatud 1964. ja 1996. aastal. 1929 ilmunud originaali ilmestasid autori vanema venna Josef Čapeki joonistused.

Loe [i:2046]i lugemissoovitust Raamatukoi blogis