Raamatu peategelaseks on eesti poeet, näitleja ja lavastaja Juhan Viiding. Aga noorena, nagu teda on näinud ja mäletab õde Mari Tarand. Autor on teadlikult vältinud materjali kogumist kaugemalt, Juhani sõprade ja teekaaslaste suust, mistõttu on tegemist väga isikliku elulooga, pigem mälestusteraamatuga.

Kirjutatud on perest ja kodust, pinnasest, kus tulevane luuletaja kasvas. Selle andeka ja mitmekülgse pere liikmete ja seega raamatu tegelaste hulka kuulub ka kirjandus – luule. See on ühendanud, tuge andnud nii kirjutajatele kui nende lugejatele.