Rääkides Pirita linnaosa ajaloost 20. saj. esimesel poolel, on võimatu mööda minna Pirita Kaunistamise Seltsi asutaja ja sekretäri Albin Strutzkini isikust. Harva kui mõne piirkonna elu ja areng on olnud nõnda suurel määral mõjutatud ühe aktiivse inimese poolt. Albin Strutzkinile omistati eluajal rahva poolt palju erinevaid tiitleid: «Pirita linnapea», «Pirita kuberner», «Pirita kroonimata kuningas» ning Pirita kloostri varemetes arheoloogilisi kaevamisi läbiviinud Rootsi teadlaste poolt – «Pirita süda ja hing». Aastaid hiljem, nõukogude perioodil, kui Albin Strutzkini elutöö hakkas tema silme all hävima, hakati teda kutsuma «Pirita vaga kannataja». Ise nimetas ta ennast «Pirita vabahärra von Pätt» pärast seda, kui ta oli kaotanud oma viiskümmend aastat armastusega ehitatud kodu ning abikaasa.

Aeg teeb oma töö ning kadumas on inimesed, kes isiklikult on näinud või tundnud Albin Strutzkinit. Seepärast on vajalik jäädvustada mälestus sellest suurest iseõppijast, asjaarmastajast muusikust ning muinsuskaitsjast, aktiivsest kohaliku elu edendajast.
Käesolev trükis annab ülevaate Albin Strutzkini elust ja tegevusest Pirital 50 aasta jooksul.
Mis puutub Albin Strutzkini nimesse, siis vaatamata selle võõrapärasusele, pidas ta end põliseks eestlaseks.