Autoril on kujunenud omamoodi arusaam sellest, et igaüks on kohustatud mitte ainult kindlustama omaenda ja järeltulijate heaolu, vaid vastavalt oma võimetele ja võimalustele tegutsema kaasinimeste, ühiskonna huvides. Mainitud ideest on kantud ka selle raamatu leheküljed. Siin ei ole tegemist mingi sügava filosoofiaga, autor lihtsalt vaatleb olukorda ühel Eesti ühiskonna toimimise alal – majanduse, mida ta natuke tunneb ja pakub lahendusi; mida oleks saanud ja saab paremini teha, et üks väike miljoniline rahvas oleks elementaarselt kindlustatud kõige vajalikuga, elaks inimväärset, turvalist elu nii materiaalses kui vaimses mõttes ja areneks edasi.
Lõpuks tahaks avaldada lootust, et eesti rahva terved ja tasakaalukad jõud, sealhulgas eriti nii otsesed kui tausta kujundavad juhtisiksused ja uus pealekasvav nüüdisaegse koolitusega majandusjuhtide põlvkond, leiavad olukorrale adekvaatsed, kõrgel eetilisel tasemel lahendused, ja et madalseis majanduses ja ühiskonna elus lõppude lõpuks ületatakse ning edusammud saavad uue hoo sisse.