Ebasõbralikku teenistusruumi hakkas paistma päike. Tema kiirtes lõid särama tolmukübemed nii õhus kui ka mööblil. Ainult verisel kirvel, mis oli poolenisti kaetud linaga, ei olnud tolmu. Noor vahtmeister vaatas läbi keerlevatest ning säravatest tolmukübemetest eesriide, läbi lehviva kollaka kardina väljakule. «Juba tulevad,» ütles ta. «Kes?» küsis Čarda. Ta ootas pargist tulevat rühma ja hüppas läbematult püsti. «Seltsimees leitnant. Koos Kolářiga.» «Minge neile vastu. Ma tahan jääda Kolářiga kahekesi.»
Oma lühikeses autobiograafias kirjutab autor järgmist: «Olen sündinud 1930. aastal Náchodis, Kirde-Tšehhia väikeses tööstuslinnas, mis asub üsna riigipiiri lähedal. Selles linnas käisin ma algkoolis ja lõpetasin kaubanduskeskkooli, mida tollal kutsuti kaubandusakadeemiaks. Suurt mõju avaldas mulle kohalik teater, nii et otsustasin pühendada oma elu teatrikunstile. Seepärast siirdusingi õppima Prahasse Muusikakunsti Akadeemia teatrifakulteeti, mille lõpetasin aastal 1953. Õppisin eeskätt teatridramaturgiat ja lavastamiskunsti, diplomile märgiti mulle erialaks kuuldemängude lavastaja. Üliõpilaspõlves ma kirjutasin vähe ja üsnagi menutult. Märkimist väärivad ainult kaks muinasjuttu, mis läksid eetrisse, kui ma oma üliõpilaspõlve viimasel aastal töötasin stuudios režissööriõpilasena.»
