Olulise kultuuriajaloolise väärtusega teos aitab lahti mõtestada Eesti ajaloos olulist peatükki, puudutab paljusid mõisasid ning on üks põhjalikumaid Eestis ilmunud mõisaajaloo käsitlusi.
«Tahan lugejale pakkuda raamatu, milles erinevalt seni Eesti ajalooteaduses tavaks saanule, on üht lugu üritatud jutustada kahest erinevast perspektiivist: nii mõisniku kui talupoja seisukohast vaadatuna, nii taeva piirilt linnusilmast kui maast ja mullast vihmaussi vaatena,» kirjeldab Maiste. Seesugust raamatut, kus on korraga kirjeldatud nii aadlike kui talupoegade elu, ei olegi Eestis varem välja antud. See on justkui romaan, millel on kaks algust – üks on mõisast ja mõisakultuurist, mõisahärradest-prouadest, teine koormistest, talurahvast ja selle klassivõitlustest.
Raamatu tarbeks on autor kaevunud sügavale ajalooallikatesse ning käsitlenud oluliselt enamat kui ühe piirkonna lugu: «Jutustades Anija mõisast ja maast selle ümber, on möödapääsmatu näha laiemat tausta, kõike seda, mis toimus samal ajal Eestis ja selle piiride taga. Otsida üles allikad, kust kultuuriojad on läinud liikvele,» sõnab Maiste.
Raamatus on 320 illustratsiooni.
Autorist:
Juhan Maiste (snd 1952) on kunstiajaloolane, esseist ja luuleraamatu autor. Ta on avaldanud raamatuid mõisaarhitektuuri, Tallinna vanalinna, Tartu ülikooli arhitektuuriansambli ja Estonia teatrimaja kohta. Oma vaated kultuurile on ta võtnud kokku teoses «Eesti kunsti lugu» (Varrak, 2007) ja ligemale paarisajas teadusartiklis, milles autori huvidering ulatub renessansiajastu maalikunstist nüüdisaegse maastiku- ja muinsuskaitse filosoofiani. Ta on Tartu ülikooli kunstiajaloo professor, õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Maaülikoolis, Soomes Helsingi, Turu ja Oulu ülikoolis, Roomas La Sapienza ülikoolis, samuti Greifswaldis, Kielis, Riias ja mujal.
