Nad on pagulased, varjud, kes rändavad hämaras maailmas. Juudi noormees Ludwig Kern ja natside koonduslaagrist põgenenud tantsijanna Ruth Holland… Nende vahel tärkab armastus, mis on lootus lootusetus olukorras. Aga nendel, kes on kõik kaotanud, on miski, mis neid teistest eristab: nad ei karda enam midagi. Välja arvatud see, et nad võivad kaotada ka teineteise.

Romaan kujutab nende inimeste saatust, kes 1933. aastal pidid Saksamaalt lahkuma, kellel polnud dokumente ja elamisluba ja keda politsei saatis ühelt maalt teise. Viini ja Praha. Zürichi ja Pariisi vangimajad, katusekambrid, haiglad ja pargipingid olid nende peatuspaigad. Kõigest hoolimata ei puudunud selles rahutus elus ka armastus, mis kord viis hukatusse, kord andis võimaluse ellu jääda.

Erich Maria Remarqueʼi romaan «Armasta oma ligimest» on poeetiline ja liigutav lugu armastuse jõust ajal, mil see on kõige raskemini leitav. See on lugu ellujäämisest ja vastuhakust, armastades oma ligimest.