Vapustav romaan nii tundekujutuse intensiivsuse, traagilise sužee kui ka selle avameelsuse poolest, millega käsiteldavad probleemid lõpuni mõeldakse, peatumata rahvuslike, seltskondlike või ühiskondlike tabude ees. Friedrich Scholz 1979 A. H. Tammsaare «Ma armastasin sakslast» (1935) ei kuulu tavaarusaama kohaselt kirjaniku loomingu tuuma, kuid just see romaan on endasse aastakümnete kuludes kogunud jõudsalt sümboolset kapitali ja nii mõnigi tänane asjatundja peab teda Tammsaare üheks kõige väljapaistvamaks saavutuseks. «Ma armastasin sakslast» on üks eesti ja maailmakirjanduse suuri pihtimuslikke armastusromaane, kuid kajastab ühtlasi ka Eesti ühiskonna 20. sajandi alguse kiiret moderniseerumisprotsessi.

«Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan «Ma armastasin sakslast» on teine kogumik Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse sarjas «Moodsa eesti kirjanduse seminar». Kõnesolev artiklikogumik keskendub niisiis romaanile «Ma armastasin sakslast», mis on senises Tammsaare teoste retseptsioonis jäänud tahaplaanile. Kogumiku aluseks on Kirjanduskeskuse korraldatud tekstiseminari ettekanded. Temaatiliselt on rõhk modernsusel, armastusel, rahvuslusel ning nendes kontekstides Tammsaare tööde võrdlemisel eri rahvusest euroopa kirjanike töödega. Lisaks analüüsitakse kogumikus ka «Ma armastasin sakslast» lavastusi ning peatutakse põhjalikult kõnesoleva romaani tõlkepraktikal.