Hjalmar Bergman (1883–1931) kuulub rootsi kirjandusklassikute hulka. Tema kõiki teoseid iseloomustab kirju tegelastegalerii ja lennukas fantaasia. Tema stiil on paeluv, vahel burleskne ja irooniline, kuid alati sügavalt inimlikku kaastunnet väljendav.

Esmalt 1910. aastal ilmunud ja kirjaniku kohe laiemalt tuntuks teinud romaani «Armulise härra testament» tegevus toimub 1875. aasta paiku. Ekstsentrilisele parun Roger Bernhusen de Sarsile on tasapisi turjale kogunenud aastatekoorem, ta tunneb kidura tervise ja etteaimamatu tuleviku pärast järjest rohkem muret. Parun peab kaua aru ja otsustab viimaks oma 65. sünnipäeva auks korraldatud peol avalikuks teha testamendi.

Peokutsed saadetakse välja, algavad ettevalmistused ja rahvas püüab mõistatada, mida võiks testamendist oodata. Sellega on lava edasisteks sündmusteks valmis seatud. Eesti keelde on selle muheda loo ümber pannud Allar Sooneste, saatesõna «Bergmani saladus» on kirjutanud Anu Saluäär.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm Hieronymus.