Luuletaja Sergei Zavjalovi esseed 20. sajandi vene luulest avavad uudse ja erudeeritud vaate mitteametlikule, aga mis veelgi huvitavam, ametlikule nõukogude luulele. Mitmes siinse kogumiku kirjutises kasutab Zavjalov lääne kirjandusuurimuses levinud traumaparadigmat, mis võimaldab käsitleda ametlikku nõukogude luulet hoopis värskest vaatenurgast ja seob selle küllaltki eraldiseisva kirjandustraditsiooni muu maailma arengutega. Eesti kontekstis pakub Zavjalov väärtuslikke koordinaate, mille abil vaagida uuesti ka nõukogude eesti luulet.
Tõlkija põhjalikud kommentaarid ja viited olemasolevatele luuletõlgetele joonistavad välja unustatud kirjandusmaastiku, mida Zavjalov meile uues valguses näitab.

Eneken Laanes
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur