Gailitit pole kuigi palju uuritud. Teatud määral on ta selle eest ise hoolitsenud. Pagulusekaaslane Arvo Mägi on meenutanud: «Mälk ja Gailit häbenesid oma noorema ea asju. Gailitil oli olnud kinnine raudkast, milles ta ütles olevat oma vanad käsikirjad. Aga kui ta suri ja kast lahti tehti, oli see jumala tühi. Ta oli kõik ära hävitanud.» Kirjanikust ei jäänud maha päevikuid ega memuaare.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.