Raamat on tõlgitud mitmesse keelde ning saanud tuttavaks paljudele EL-i ametnikele nagu ka teistele, kes tõlgitavaid tekste kirjutavad või tõlgitavaid kõnesid ja ettekandeid peavad.
Alates 1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liige ja koos sellega eesti keel ka ELi ametlik keel. Selline staatus toob keelearendajaile, -kasutajaile ja -hooldajaile aga peale õiguste ka kohustusi, sest eestikeelsest allikast tulev info peab jõudma adressaadini õigel kujul, sisaldama just seda mõtet, mida kirjutaja/rääkija edasi anda on soovinud. Kõige laiemas plaanis on see julgeolekupoliitiline küsimus, kitsamas plaanis aga keelearenduse, diplomaadi- ning tõlkijakoolituse probleem.