Boliivia lopsakate ürgmetsade rüpes elab veel praegu Ameerika pärismaalasi - indiaanlasi -, kes on säilitanud, vähemalt osaliselt, oma rahvusliku omapära. Need on aga väikesed salgad, pigemini viimsed riismed neist arvukatest indiaanlassuguharudest, kes kunagi moodustasid Ameerika rahvastiku. Valged varanduseahnitsejad ja seiklejate parved on hävitanud need rahvad oma kullanäljas ja sundinud nende viimsed killukesed orjadena oma kapitali teenistusse. Ainult vähesed indiaanlastest on suutnud Boliivia ürgmetsades säilitada oma vabadust ja sõltumatust valgetest, tänu puhtlooduslikule kaitsele. Iga aastaga aga väheneb nendegi arv, sest Amazonase jõgikonnas kasvavad loendamatud kummipuud, millest nõrguvat kullaväärtuslikku kautšukit sunnitakse karmusega või kavalusega koguma iga kättesaadav indiaanlane. Enamik neist sureb sesse orjusse, ainult mõnedel õnnestub taas põgeneda ürgmetsade vabadusse.
Sellest kõigest kõneleb avameelselt ja sooja poolehoiuga indiaanlastesse rootsi tunnustatumaid etnograafe E. Nordenskiöld käesolevas raamatus.