Saksa kirjanik Fritz Erpenbeck, proosaautor, esseist ja teatrikriitik, tegutses pikki aastaid eelkõige ajakirjanikuna ning kriitikuna, avaldades ka romaane («Emigrandid», 1939; «Austajad», 1940), milles keskseks teemaks on inimestevahelised suhted Saksamaal II maailmasõja eelses ühiskonnas. 60-ndatest aastatest alates pööras ta peatähelepanu kriminaalromaanile. Ilmusid «Boulanka kunstnikepansion» (1964), «Surmatoov bilanss» (1965), «Selja tagant» (1967), «Nõelad heinas» (1968) ja «Surnu troonil» (1973). Eesti keelde on seni tõlgitud «Fatima juhtum» (1969, e.k. 1974). Kui Erpenbeckilt päriti, miks ta nimme kriminaalromaane kirjutab, vastas ta: «Sellepärast, et saan sel juhul kujutada inimesi eriti teravates konfliktisituatsioonides. See ei paku üksnes põnevust, vaid valgustab eredalt ka nende inimeste vahelisi sidemeid ja nende kohta ühiskonnas.»
1956. aastal autasustati F. Erpenbecki tolleaegses Saksa DV-s Lessingi preemiaga.
Rita Tasa