«Breemeni raekeldri fantaasiad», milles autor annab ülemeelik-vaimuka kireva pildi endast ja oma joomakaaslastest, kus naljatamisrõõmu hulka on segatud mässulise vaimu kriitikat maailma, kunsti ning kirjanduse ja elu üle, on kirjaniku kõige küpsem teos. Selle kirjutas ta 1826. aasta septembris Hamburgis ja Berliinis, kuid saatis käsikirja alles 19. jaanuaril 1827. aastal kirjanik Willibald Alexisele, kes avaldas selle maikuul oma ajalehes Berliner Conversationsblatt für Poesie, Litteratur und Kritik (nr. 90-103). Raamatuna ilmus see 1827. aasta sügisel vendade Franckh'ide kirjastuse väljaandel Stuttgardis.

Wilhelm Hauff sündis 29. novembril 1802. aastal Stuttgardis ametniku pojana. Õppis algul Tübingenis ladina koolis, 1817. aastast alates Blaubeurenis kloostrikoolis, aastatel 1820-1824 Tübingenis teoloogiat ja filosoofiat. 1825. aastal omandas filosoofiadoktori kraadi. Töötas Stuttgardis aadliperekonnas kasvatajana. Suri 18. novembril 1827. aastal Stuttgardis.