«Ta ei häbene oma isikuga auväärt ameti silma alla astuda, justnagu oleks ta Pheidias Ateenast või Rhodose kolossi meister […] palume end kaitsta selle ninaka ja praaliva selli häbematu sissetungimise vastu […] palume alandlikult Christian Ackermanni omavolitsemisele ja jultumusele piir panna …»

Selliste sõnadega alustas Tallinna tisleriamet tüli 1674. aastal Königsbergist Tallinna saabunud kujuriselli vastu, kes hoolimata riiakast vastuvõtust tõusis peagi rootsiaegse Eestimaa kõige olulisemaks kujunikerdajaks. Christian Ackermann sai Tallinna raelt omas ajas erandliku kirjaliku loa töötada vabameistrina. Tema osalusel valmisid järgnevatel aastatel kõik tähtsamad kunstitellimused – luterlike kirikute altariseinad, kantslid, Kolgata-grupid, aga ka jõukate linnakodanike ja aadlike epitaafid.

Christian Ackermann tegutses Tallinnas rohkem kui 30 aastat ning viis kohaliku puitskulptuuri kõrgbaroki tasemele. Tema tippteosed on Tallinna toomkiriku altariseina pärnapuidust nikerdatud kujud ja ornamendid. Christian Ackermannile pühendatud uurimisprojekt liitis aastatel 2016–2020 paljude erialade spetsialistid ning tõi meistri elu ja loomingu kohta hulgaliselt uusi teadmisi. Nende põhjal korraldati Niguliste muuseumis näitus ja kirjutati raamat, mis annab lisaks Ackermanni ajastu- ja loomeloole ülevaate tema töökoja nikerdustehnikast ja kaasaegsete maalijate tööviisidest. Autorid: Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Isabel Aaso-Zahradnikova, Hilkka Hiiop ja Anneli Randla