Lehviv seelik, mille allääre laius on 20 meetrit, üht silma varjav viltune kübar, väljakutsuv kõnnak, nii ilmus ta publiku ette 12. veebruaril 1947 – see ei olnud unelm, vaid tõeline Pariisi allegooria, kehastunud naiselikkus, koketne, meeleline, temas olid põimunud pöörasus ja elegantsus.

New look, mis tegi Christian Diori silmapilk kuulsaks, andis hoogu ja elurõõmu ajastule, mis oli veel klammerdunud sõjajärgsetesse eluraskustesse, ja äratas ellu elamiskunsti, millesse keegi ei söandanud enam uskudagi.

See oli café society hiilgeaeg, mil Pariisi aristokraatlik seltskond järgis veel 19. sajandi luksuslikku elulaadi. Aga kõige rohkem tagasid talle menu ameeriklased, kes olid veel vanast Euroopast võlutud. Dior mõistis seda ja oskas äris esimesena mastaapselt kasutada Prantsusmaale omast maitse ja elegantsi traditsiooni.