Uurimuse huvikeskmes on residentsi sotsiaalse konstruktsiooni protsess, milles toimub residentsi identifitseerimine koduna. Residentsi mõiste esineb antud kontekstis elupaiga tähenduses, mida identifitseeritakse erinevatel ruumilistel tasanditel toimivate sotsiofüüsiliste suhete kaudu. Uurimuses lähtutakse tõdemusest, et residentaalne suhtestumine toimub igapäevaelu tähendusstruktuurides, mis kujunevad individuaalsetes kodu, eluaseme- ja omandisuhete kogemustes ning duaalses seoses sotsiaalstruktuuriliste keskkonna tingimustega, sh ka füüsiliste struktuuridega.