Darwini auhind antakse posthuumselt totral viisil oma rumaluse läbi surma saanud inimestele. Selles raamatus on rohkesti taolisi juhtumeid;nii neid, mille eest on auhind saadud, kui neid, mis sellest napilt ilma jäänud. Igal juhul võib neist traagilis-naljakatest lugudest kindlasti järeldada, et inimlikul lollusel pole piire, ja seda isegi enesehävituse vallas.