Kahe autori kogutud luuletused aastatest 1996-2004. Karen: «Mu luuletused on vahelduvate vormide: vaheduse ja kajastamise peegelpildid. Nende enesekesksus on teadvustatud paratamatus». Ylle: «luuletused ja laulud tulevad mu juurde aimamisi, alati ootamatult. Siis, kui pisarad surevad või siis, kui on käes parim osa kokkusaamisest -- lahkumisvalu. Niisama ootamatult nagu ta tuleb, ta ka läheb; kui kinni ei püüa, oledki ilma.»
