Järg romaanile «Eesmärk».
Kui te olete lugenud klassikaks saanud «juhtimisromaani» «Eesmärk», siis teate, et omaenda piirangute tundmises, kasutamises ja ületamises on pideva arengu võti. «Asi pole vedamises» on kirjutatud «Eesmärgi» järjena mõned aastad hiljem, kui edukalt tehast juhtinud Alexil ja tema meeskonnal seisab ees uus katsumus.
Lähtesituatsioon on tuttav: Loodetud majandusliku tõusu asemel on turud võtnud suuna allapoole. Konkurents on karmim kui kunagi varem. Omanikud on otsustanud, et Alexi juhitavad ettevõtted peab maha müüma või sulgema.
Tuleb lahendada võimatuna tunduv ülesanne, millega võrreldes tootmise järje peale viimine tundub lapsemänguna... Kui ettevõtted õnnestub lühikese ajaga ilma investeeringuid tegemata kasumisse viia, siis nad müüakse. Kui mitte, siis ootab neid sulgemine. Mõlemal juhul kaotab Alex oma töökoha. Kas sellisest olukorrast võiduga välja tulemine on ainult vedamise asi?
Eli Goldratt tõestab piirangute teooria abil, et see ei ole nii.