Johannes Mülber oli kummaline kooslus ametnikust ja kunstnikust, tõeline mõistatuslik mees. Broomõlitrüki meistrina on ta Eesti fotokunsti ajaloos jäänud särama uhkes üksinduses. Mitmele Fotomuuseumi töötajale oli kohtumine Mülberi loominguga esimeseks tööks fotokogus.

Esimene kohtumine Mülberi piltidega tekitas kõigis hämmastust. Polnud kedagi, kes nii varase kunstfotoga oleks kokku puutunud. Oli see üldse foto? Muidugi oli, aga meie teadmistes oli selle koha peal tühjus. Foto oli nii kaua põlu all olnud, kaotanud oma maine ja hakkas alles uuesti end kunstielus tõestama.

Kaljula Tederi «Eesti fotograafia teerajajaid» on siiani meie fotoajaloo aabits. Peatükis «Isikupärase käsitlusega meisterfotograafidest» on pikk lõik impressionismist fotograafias, mille kõige tüüpilisemaks esindajaks Eestis oli amatöör Johannes Mülber. Kogu maailm oli uudse fototehnika juba üle elanud, aga Eestisse saabus see ajaloolistel põhjustel pisut hiljem ja teisenenuna. Siia jõudis broomõlitrükk 1920. aastate algul, kui loodi Eesti Foto-Klub. Pitorealism on sulam fotograafiast ja kunstist. Kui kogu maailmas oli pitorealistlik pilt lavastuslik, siis Eestis puudub lavastusmoment täielikult. See on elu ise, mis Johannes Mülberi piltidelt vastu vaatab.