Eesti inimesed ajas

5. klassi uus ajalooõpik «Eesti inimesed ajas» on üles ehitatud ajaloo eksemplaarsele kujutamisviisile. Meetod on õpetajatele tuttav 2008. aastal ilmunud õpikust , mis kujutab endast pilguheitu üldajaloole. Kuna 5. klassi ajalookursuse ainekava jätab ainesisu osas küllaltki vabad käed, siis peaks «Eesti inimesed ajas» pakkuma huvi esmajoones neile õpetajatele, kes eelistaksid 5. klassis keskenduda Eesti ajaloole ja seda poole väiksema tunnimahuga.

Õpiku üldine ülesehitus jaguneb kaheks. Viis esimest peatükki tutvustavad ajalooteaduse olemust ja arengut, ajaloo allikaid, ajaarvamist ja ajatelge, arheoloogiat, arhiive ja muuseume. Kollegiaalse lugupidamisavaldusena on teemadesse põimitud rida eri põlvkondade Eesti ajaloolasi, kelle töö on ajalooteadust suunanud ja edendanud. Ülejäänud peatükid käsitlevad Eesti ajalugu alates inimasustuse tekkimisest kuni 21. sajandi alguseni. Iga peatüki teemat ilmestavad näited konkreetsetest ajaloolistest isikutest.

Õpikuna on «Eesti inimesed ajas» kirjutatud eelkõige õpilaste jaoks – iseseisvaks lugemiseks, järelemõtlemiseks, arupidamiseks. 11-12-aastaste laste subjektiivse ajataju areng võimaldab ajalooliste sündmuste hoomamist konkreetsuse, samastumise ja isikliku suhestumise pinnalt. Olulist rolli mängivad ka emotsioonid, empaatia, mänguline kaasaelamine ja fantaasia. On õpetajapoolse tagasisidestamise küsimus, et need ei väljuks ajaloolise võimalikkuse piiridest.

Eelnevast lähtudes püüab «Eesti inimesed ajas» pakkuda võimalikult värvikat galeriid ajaloolistest olukordadest ja ajastuomastest elulaadidest, mille iseloomulikud jooned ilmnevad eeskätt konkreetsete inimsaatuste kaudu. Mitmekesisust silmas pidades on õpikus tutvustatavate ajalooliste isikute seas esindatud eri soo-, rahvus- ja vanusegrupid, erinevate elukutsete esindajad ning sotsiaalsed ja hariduslikud staatused.

On ajalooteaduse elementaartõde, et minevikus toimunu omandab tähenduse ja seeläbi tähtsuse olevikus – tõlgendavas, suhestuvas ja küsimusi esitavas inimmeeles. Ajaloo loomuomane minevikkusuunatus kohtub siin kasvatusliku fookusega, mille eesmärgid ja taotlused asuvad tänases päevas. Käesolevas õpikus on püütud hoiduda mütologiseeritud ohvri-, erilisuse vms pateetikast ning alternatiive tõrjuvatest eelhoiakutest. Selle asemel soovib «Eesti inimesed ajas» rõhutada inimese kasvamisväärtusi, osutades, et peale teadmiste, vabaduste ja jõukuse on ajaloolise protsessi käigus suurenenud ka inimestevaheline respekt, mõistmis- ja empaatiavõime. Sellelt väärtuskasvatuslikult lähtekohalt omandavad praktilise tähenduse õppekava üldosas oluliseks peetud väärtused nagu ausus, õiglus, koostöö jne, ja nende tegelik rakendamine ajaloo ainekavas.

Õpikut on retsenseerinud Linda Kaljundi ja Heiki Haljasorg.

Sisukord

Mis on ajalugu

1. Ajalugu on põnev ja kasulik. Ajaloolane Villem Reiman. Ajalooõpetaja Emma Asson
2. Aja mõõtmine. Kalendrite koostaja Mats Tõnisson
3. Ajalooallikad. Ajaloolased Paul Johansen ja Ea Jansen
4. Arheoloogia. Arheoloogid Harri Moora ja Vilma Trummal
5. Arhiivid ja muuseumid. Arhivaar Vello Helk. Rahvakunstiteadlane Helmi Neggo

   Esiaeg

6. Eelajalooline Eesti. Valma mees ja naine
7. Muinas-Eesti. Salme viikingisõdalased. Kukruse emand

   Keskaeg

8. Võitlus rüütlitega. Kroonikakirjutaja Henrik. Sõjapealik Lembitu
9. Elu rüütlilinnuses. Emme ja Viliemes. Lode rüütlisuguvõsa
10. Elu kaubalinnas. Kaupmees Hans Bower. Kunstnik Michel Sittow

    Uusaeg

11. Rasked ajad Liivimaal. Kroonik Balthasar Russow. Rahalaenaja emand Brigitta. Sõjamees Ohtra Jürgen
12. Haridus ja mõtteviis Rootsi võimu all. Kooliõpetajad Bengt Gottfried Forselius ja Ignatsi Jaak. Talunaine Piperi Elsa
13. Vene tsaaririigi koosseisus. Vene vanausulised Eestis. Rahvavalgustaja August Wilhelm Hupel
14. Elu mõisas. Palmse mõisnikud von der Pahlenid. Maalikunstnik Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz
15. Elu talus. Kuivsaapa vabatalu. Taluperemees Mats Erdell
16. Rahvuslik ärkamine. Perekond Jannsenid. Koolijuhatajad Lilli Suburg ja Hugo Treffner
17. Moodne ühiskond. Lutheri mööblivabrik. Ettevõtja Hella Wuolijoki

    Lähiajalugu

18. Eesti Vabariigi loomine. Riigijuht Konstantin Päts. Ühiskonnategelane Mari Raamot
19. Elu Eesti Vabariigis. Poliitik Marie Reisik. Arstiteadlane Ludvig Puusepp
20. Teine maailmasõda. Luuraja Leen Kullman. Metsavend Ants Kaljurand
21. Okupeeritud Eesti. Sportlane Heino Lipp. Pianist Käbi Laretei
22. Elu Nõukogude Eestis. Kultuuriteadlane Juri Lotman. Kunstnik Siima Škop
23. Eesti taasiseseisvumine. President Lennart Meri. Kirjanik Ene Mihkelson
24. Eesti kaasaja maailmas. Õigusteadlane Ülle Madise. Helilooja Arvo Pärt