Tähenduselt võiks «Eesti iseseisvuse sündi» võrrelda «Henriku Liivimaa kroonikaga» - mõlemad kuuluvad meie rahvusliku tuuma uurimise peaallikate hulka ja mõlemad peaksid kuuluma iga rahvusliku kodu ja organisatsiooni raamatukogusse. Meile on jäänud elavad
mälestused jõuallikaks tuleviku jaoks. Vaja on ainult neid
mälestusi rahva sekka viia ja selleks on tõhus just kõnealune teos. Tundes sellist ajalugu, peaks olema raske seda ajalugu teinud rahvast unustada või koguni ära salata.
Eesti Päevaleht
Sisu:
- Ärkamisaeg
- Venestusaeg
- 1905. a. revolutsioon
- Maailmasõda
- Veebruarirevolutsioon
- Brest
- Iseseisvuse liikumine
- «Autu rahu»
- Iseseisvuse väljakuulutamine
- Okupatsioon
- Eesti välissaatkondade tegevus
- Baltlaste võimu kõrgpunkt. Eestlaste passiivne vastupanu
- Eestlased Ufa konverentsil
- Maailmasõja otsus
- Sõjalise kaitse ja okupatsiooni lõpetamise küsimus
- Enamlased alustavad Eestiga sõda
- Välisabi küsimus
- Eesti Töörahva Kommuun
- Välissuhted ja välisabi
- Pariisi rahukonverents
- Iseseisvuse deklaratsioon. Rahukonverents ja Ida-Euroopa probleemide areng
- Saksa edasitung
- Sõda Landeswehriga. Vaenuliku tegevuse algus
- Petrogradi operatsioon
- Rahutegemise küsimus
- Eesti-Läti leping. Landeswehri küsimus
- Rahuküsimuse areng. Rahupakkumise vastukajastus
- Välispoliitika maareformis
- Judenitš ja Bermondt
- Tartu rahu
- Helsingi konverents
- Tartu rahu hinnanguid
- Kokkuvõte
Teine trükk.