Raamatukoi
Tõde ja õigus

Eesti jooksiklased

Harald Haberman · Valgus · 1968

Eesti jooksiklased - Harald Haberman (Valgus, 1968). Oranžil taustal paikneb detailne must jooksiklase (mardika) gravüürjoonistus. Kaane üld­kujundus on lihtne ja minimalistlik, kasutades vaid oranži, musta ja kreemjat tooni.

Coleoptera, Carabidae

NB! Raamatu eeslehel on temaatiline pühendus

Jooksiklased (Carabidae) kuuluvad sugukonnana mardikaliste (Coleoptera) seltsi, millele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega (oligopoodsed), harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Pea alapool on hästi väljakujunenud kurgualusega. Suu on haukamissuistega. Keha suurus varieerub mardikalistel õige ulatuslikes piirides. Väikseim seni tuntud liik on 0,25 mm pikkune (Nanosella fungi Põhja-Ameerikas), suurimad on 16 cm pikkused (Titanus giganteus ja Dynastes herculeus troopikaaladel). Kogu maakeral tuntakse üle veerand miljoni mardikaliigi, endise Nõukogude Liidu territooriumilt üle 20 000, Kesk-Euroopast üle 7200, Soomest 2960 liiki, Eestist ümmarguselt 2800 liiki.
Pakiautomaati 1–2 p Tule ise järele

Detailid

Alapealkiri
Coleoptera, Carabidae
Aasta
1968
Kirjastus
Valgus
Keel
eesti
Köide
Pehme kaas
Lehekülgi
598
Mõõdud
215 × 145 mm
Kaal
630 g
Artikkel
R0012972
Märksõnad
apood, apoodsed, mutukad, mutukas, oligopoodne, oligopoodsed, putukad, putukas