Käesolev töö on esimeseks katseks jälgida üksikasjalikumalt eesti folkloristika arengut ühe kindla ajavahemiku ulatuses, nimelt Eesti Kirjameeste Seltsis (EKmS) aastatel 1872-1893. EKmS-i rahvaluule-alane tegevus moodustab meie kultuuriloos kahe aastakümne pikkuse ajajärgu. Seltsi asutamiskäik algas juba 19. sajandi 60-ndatel aastatel, millal Eesti asus kapitalistliku arengu teele. Viimasega kaasnes pärisorjuse igandite vastu suunatud rahvusliku liikumise tekkimine, mis järgneva aastakümne jooksul arenes laiuti, süvendades rahvuslikku teadvust ja kandudes rahvahulkadesse mitme suure ühisürituse kaudu. Elades üle kulminatsiooni 70-ndate aastate lõpul ja 80-ndate aastate algul, hakkas rahvuslik liikumine viimati mainitud aastate keskpaiku, seoses rahvusesisese diferentseerumise ja klassiantagonismi süvenemisega, allamäge minema. Seega ulatus EKmS-i tegevus rahvusliku liikumise algusaastatest selle taandumise ajajärku välja.

Raamat on varustatud venekeelse kokkuvõttega.

Sisukord:

• Sissejuhatus
• Probleemi senine käsitlus
• Folkloristika arengu põhijooni enne Eesti Kirjameeste Seltsi
• I peatükk. Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus rahvaluule kogumise, publitseerimise ja uurimise alal a. 1872-1881
  • EKmS-i tegevuse üldiseloomustus a. 1872-1881
  • J. Hurda folkloristlik tegevus kuni 1872.a.
  • Rahvaluule kogumine EKmS-is a. 1872-1881
  • Rahvaluule publitseerimine EKmS-is
  • Rahvaluule uurimine EKmS-is
  • Rahvaluule-alasest tööst väljaspool EKmS-i 1870-ndatel aastatel
• II peatükk. Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus rahvaluule kogumise, publitseerimise ja uurimise alal a. 1881-1893
  • EKmS-i tegevuse üldiseloomustus a. 1881-1893
  • Rahvaluule kogumine EKmS-is a. 1882-1893
  • Rahvaluule publitseerimine EKmS-is
  • Rahvaluule uurimine EKmS-is
  • Rahvaluule-alasest tööst väljaspool EKmS-i 1880-ndatel aastatel
• Kokkuvõte
• Роль Общества Эстонских Литератов в развитии эстонской фольклористики
• Kasutatud kirjandus