Sellest, millise jälje on Kaalep jätnud Eesti kirjanduslukku, annavad aimu konverentsi ettekannete teemad, näiteks, «Tõlkemaastikud. Ain Kaalep – kirjandusliku elamuse taaslooja», «Pikkuselisest värsimõõdust ning lugeja-kuulaja häälestamisest. Kaalepi kool ja antiikvärsi tõlketavad Eestis».

Ta tuli luulesse 1960-ndate alguses, oli toona otsene osaline nn vabavärsipoleemikas. « Suuremgi on Kaalepi tähtsus tõlkijana, sealjuures on ta peale saksa, prantsuse ja hispaania klassikute eestindamise võimeline tõlkima ka antiik- ja idamaade keeltest. Oluline tahk Kaalepi elutöös on ajakirja Akadeemia ellukutsumine 1989. aastal ja selle peatoimetamine kuni 2001. aastani.